Esimest korda puutusin surmaga kokku 1996. aastal. Vanaisa oli juba mõnda aega haige, meditsiin ei saanud enam aidata ning tal oli võimalus veeta lõpuajad kodus, oma voodis. Meie perekonnas on meditsiiniharidusega inimesi ja nii oli ka teada, millal tuleb lõpp….

Oluline märkus lugejale: Järgnev artikkel käsitleb beebikaotust ning sisaldab fotosid vaikselt sündinud vastsündinust. Pildid on jagatud vanemate nõusolekul ja austusega, kuid võivad olla osadele lugejatele raske vaadata. Palun jätka lugemist, kui tunned, et oled valmis. See tunne.. see mõttetuse tunne,…

Alustame algusest, aasta 2021 detsember – me oleme selleks hetkeks triipusid rasedustestile püüdnud juba aasta ja kolm kuud. Lugematu arv pisaraid ja ühe triibuga rasedusteste, ärevust ja stressi. Me oleme ju nii valmis, miks ta ei tule? Aga nali naljaks,…

Lubasin kirjutada loo sellest, mis tunded ja mõtted tekivad ühel muusikul, kes mängib matustel. Seda on aga keeruline teha, sest iga matus, kus ma mänginud olen, on olnud omanäoline ja eriline – kahte ühesugust ei leidnud. Seegi, mis muusikat matustel…

Haiglas küsiti mu käest, kas soovin loodet pärast lahangut endale saada või mitte. Ma ei osanud esimese hooga jälle midagi vastata, sest see ei ole nagu asi, mille peale sa üldse mõelda oskad… Pidasime hiljem kodus omavahel aru ning otsustasime,…

„Kas sa kaotasid lapse või su rasedus katkes?“ – see on küsimus, mille esitas mulle raseduskriisinõustaja nädal pärast medikamentoosset aborti. Ma ei osanud talle sellel hetkel vastata ja siiani aeg-ajalt mõtlen sellele küsimusele. Ma tunnen, et tänaseks olen ma selle…

Ma põlvitan maas ja karjun kogu südamest: “Jeesus, palun ära võta teda! Jeesus, palun… palun…” Isa nuttes ütleb mulle: “Hanna, ära nuta.” Kiirabi lõpetab elustamise ja kuulutavad surmaaja. Ma tunnen lausa füüsiliselt, kuidas pimedus neelab mu elusalt ja jäädavalt. Kogu…

Sain üsna kohe pärast K surma aru, et mina ise olen ainus, kes mind kõige paremini kogu selles olukorras aidata suudab. Usaldasin ennast ja kuulasin oma keha.  Minu jaoks on sport olnud alati hea stressi leevendaja. Profisportlasest töökaaslane ja sõber…

Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse…

Kirjutan täna, isadepäeval, teemast, mis on minuga juba üle viieteistkümne aasta kaasas käinud. Mis tunne on kaotada isa, kui oled ise alles väike laps ja õieti ei teagi, mida surm endast kujutab ja kuidas sellega toime tulla? Aprillipäev, mis muutis…

Pärast 2017. aastat läks samuti esialgu hästi – tõhustatud raviga saadi K neerude töö kontrolli alla ning trombidki paranesid. K-l ja tema raviarstidel oli lootus, et ravimeid pidevalt võttes haigused ei ägene ning aja jooksul on võimalik ravimite hulka vähendada….

Kaotasin oma kaaslase K kroonilistele haigustele 2020. aasta sügisel. Ta oli sel hetkel kõigest 28-aastane. K-s oli kõik, mis peab olema inimeses, kes annab sulle tiivad ja kannab sind elus edasi. Olen rohkem kui korra mõelnud, et oskaks ka ise…

*Avapildil on Rasmus Altmäe. Fotograaf: Krõõt Tarkmeel. Meie pere kolmas poeg Rasmus sündis terve ja tubli poisina septembris 2011. Raseduse ajal diagnoositi mul rasedusdiabeet, põhjusena stress, ülekaal (15 kg plussis rasedana) ja vanus (toona 39-aastane). Süstisin insuliini ja olin pideval…

Pealtnäha puhas mees Olin oma elukaaslasega koos olnud umbes aasta aega, kui ühel nädalavahetusel külastasime tema kodukanti ning ta soovis mulle ühte oma lapsepõlvesõpra tutvustada. Ta oli oma sõbrast mulle varem igasuguseid lugusid rääkinud, kuid sinnani ei olnud me veel…

Just sellistel oktoobrikuu päevadel, nagu praegu, kui hommikud udused ja ööd külmad, meenuvad 12 aasta tagused sündmused. Siis jäi teadmata kadunuks minu isa.  Ta on kadunud Ühel suvalisel õhtupoolikul helistas isa naabrinaine ja uuris, kas isa on äkki Soome tööle…

Lemmiklooma kaotus võib mõnele inimesele justkui tühisena tunduda. “Saad ju lihtsalt uue võtta,” arvavad paljud. Nende jaoks, kes on oma lemmiku aga kaotanud, on see midagi palju sügavamat ja emotsionaalselt kurnavat. Mart on üks neist inimestest, kelle jaoks on lemmikloomad…

Eelmises osas jagas Kairit oma vanemate kaotusega seotud peamisi hirme, lähedasena abi otsimise kogemust ning suhteid tööandjaga. Seekord saate lugeda tema mõtteid sellest, kui oluline on haige inimese lähedasena kuulata enda sisetunnet ning milline on tema peamine kahetsus seoses ema…

Jagan Teiega oma vanemate kaotusega seotud kogemusi ning mõtteid. Minu ema lahkus meie hulgast 14 aastat tagasi, diagnoosiks melanoom. Olin siis 15-aastane. Tema haiguslugu diagnoosist surmani kestis umbes pool aastat. Isa kaotasin 24-aastaselt. Peale kopsuvähi diagnoosi saamist elas ta veel…

Mälestus isast on soe, ere ja toob naeratuse suule. Ta oli meie perekonna vahvalt tukslev süda, mees, kes hoidis kogu perekonda ühtsena koos. Tema elutarkus, tingimusteta armastus ja mõistvus olid meie perekonna alustalad. Tema poole võis pöörduda iga mure ja…

Minu isa lahkumine sellest maisest elust algas umbes aasta enne tema surma. Ega ma toona teadnud, et elu mind niimoodi selleks hetkeks ette valmistab, aga tänu sellele aastale sain talle tagasi anda kogu hoole ja armastuse, mille tema mulle andnud…

Oli soe kesksuvi ning mu suvepuhkus oli paari päeva pärast lõppemas. Kuna mu mees töötab Põhja-Soomes rekajuhina, olin kaheks nädalaks sinna suundunud ning võimalusel temaga reisidel ka kaasas käinud. Kuigi olin vägagi teadlik põhjamaade kitsastest teedest, järskudest kuristikest ja talvistest…

Kaheksa kuud tagasi poleks ma osanud uneski näha, et siia lugu kirjutan. Meie elu peaks olema praegu hoopis teistsugune, neljaliikmeline.  Möödunud suvel läksin 36 nädalat rasedana “lihtsalt igaks juhuks” enne magamaminekut öösel kell 1 haiglasse kontrolli, sest laps polnud päeva…

Juba enne seda, kui asusin õendust õppima, olin kuulnud, et kõigil tervishoiutöötajatel on (vähemalt) üks patsient, kes algusaastatel nende südamesse poeb ning on ülejäänud karjääri jooksul justkui latern, mis ka kõige süngematest ja raskematest perioodidest oma valgusega läbi juhatab. Isegi…

Veebruaris möödub aasta sellest, kui mu tädi vähidiagnoosi sai. Täpselt seitse kuud hiljem teda enam meie seas ei olnud. Tagantjärele tarkusena jaotub möödunud aasta erinevatesse etappidesse. Erinev teadmine, erinev häälestus, erinevad väljakutsed.  Aega ju on Tegelikult ei olnud ma tädiga…

Kuigi surm on igapäevaelu loomulik osa, on mul sellega kokkupuudet olnud võrdlemisi vähe. Ma olen elu jooksul käinud mitmetel matustel: saatnud ära oma mõlemad vanaisad ning mitmed vanaonud ja -tädid, kuid kõige keerulisem oli jääda ilma oma parimast sõbrast –…

Seekord jagan ma teiega lugu, mis leidis aset 29 aastat tagasi. Oma venna kaotuse lugu oli oluliselt lihtsam kirja panna, kui seda siin. Ma ei saa teiega jagada lahkunu nime ega rääkida väga täpselt sellest, mis juhtus. Kes teab, see…

Olen sageli tundnud soovi jagada enda lugu sellest, kui kaotasin oma kalli sõbra Valery. Seni on mind tagasi hoidnud see, et ma ei ole pereliige ning olen seetõttu enda valu varjul hoidnud. Justkui kaugemalt leinajad peaksid olema kuidagi tugevamad. Tegu…

Investeerimiskogukonnas räägitakse aina enam miks ning kelle või mille nimel oma portfelli ja jõukust kasvatada. Üks hästi lihtne, kuid samas ka oluline mõte on minu hinnangul, et suurim kingitus lastele on see, kui vanemad saavad endaga vanaduspõlves ise (võimalikult) hästi…

Surm ja lähedase kaotamine ei ole minu jaoks võõrad. Mul on teile rääkida mitu erinevat lugu. See lugu, mida täna teiega jagan, juhtus 32 aastat tagasi. Kui minult küsiti, kas oleksin nõus mõnda oma kaotuslugu jagama, olin veendunud, et seda…

23 aastat tagasi muutis üks juulikuu päev minu ja minu lähedaste elus kõik. Korraga oli kõik väga teisiti, igaveseks teisiti. Mu isa hukkus liiklusõnnetuses. Tänaseks olen ma elanud ilma isata rohkem aega, kui ma sain elada koos temaga. Mäletan seda…

Antud kirjutis põhineb minu mälestustel. Minu ema töötas kalmistuvahina ja isa oli hauakaevaja. Tol ajal oli surnuaiavaht esimene inimene, kelle poole pöörduti kui inimene oli lahkunud. Lähedased olid šokis ja nad ei teadnud, mida nad peavad tegema ja kuidas matuseid…

Lubasin Marisele juba ammu, et kirjutan „Räägime surmast“ lehele ka enda loo. Tahtsin, et see lugu jõuaks nendeni, kes on olnud samas olukorras ja näitaks, et tegelikult ei ole nad maailmas üksi. Kui lugu sügisel ilmuma pidi, siis ma lihtsalt…

Selle loo kirjutas “Räägime surmast” lehe looja Marise õde ehk tegu on sama kaotuse kirjeldamisega läbi teise inimese silmade. See on näide sellest, kuidas lähedase kaotus mõjutab kõiki veidi erinevalt, ka mälestused ja tunded on erinevad. Marise kaotuse lugu saad…

On peaaegu kesköö. Homme on mul keskmisest tihedam tööpäev ja kõige õigem tegu oleks praegu magada. Aga ma ei saa, sest mõtted lendavad ja sõrmed tahavad selle kõik endast välja trükkida. Pisarad jooksevad mööda põski ja need on nii soolased……

Kätte on jõudnud esimene jõulupüha, kui alustan kirjutamist. Mind ajendas kummaline uni, kus seisin oma elutoas, minu kõrval oli keegi sõber ja minu isa. Ma julgustasin oma sõpra leinama ja näitasin, kuidas seda ise teen. Laotasin laua peale teki, mida…

Sa ei arva kunagi, et see juhtub sinu perega. Alati kuuled ja näed, kuidas on teistel, aga mitte meil. Mis sest, et surma ning haigestumist oli selleks hetkeks meie suguvõsas mitmeid kordi olnud, ei arva sa kunagi, et nüüd on…

Tema on minu vanaema Mimmu. Sellel pildil on ta just puhunud ära oma 75nda sünnipäeva küünlad. Vanaema on mulle väiksest peale väga kallis olnud, ta on olnud ainus vanaema, kes on minuga tegelenud, hoolitsenud. Ta ei suutnud paigal istuda, pidevalt…

Ma unistasin alati õnnelikust abielust. Sellest, et abiellun oma parima sõbraga ja meil ei ole iialgi koos igav. Me leiame igale probleemile lahenduse ning ei lahuta iialgi. Katkise pere lapsena oli see mul nö eesmärk omaette. Tundub nii naiivne, aga…

Surm on loomulik osa elust. Aga mitte lapse surm. See tundub meile nii ebaloomulik. Meie kaotus oli ootamatu. Mul oli raseduse ajal katkemise oht, kuigi ma päris täpselt ei teagi miks. Sattusin raseduse alguses kõhuvaludega haiglasse ja öeldi, et on…

Ma leidsin Shalini enda jaoks läbi tema Spotify’s jagatud podcasti „Jalutuskäigud sinuga“, kui sattusin kuulama osa „Minu uue elu esimene suvi“. Seal rääkis ta lisaks muule ka leinast ja sellega toimetulekust. See, kuidas ta sellest rääkis, oli nii loomulik ja…

Olin suvel saanud alles 14-aastaseks. Elasime ema, isa ja minust poolteist aastat noorema vennaga üsnagi toredat elu. Ema oli kõigest 41-aastane, kui selgus, et tal oli tekkinud kasvaja, mitte pahaloomuline (vähemalt nii meile öeldi). Sügise hakul pidi ema haiglasse minema….

15.06.2013 hommik, kiirustan tööle. Abikaasa käib mul järgi ja igal hetkel kallistab ja musitab mind. Ise ta peab Abruka regatile minema ja peaks oma asju üle vaatama, aga tal jagub silmi vaid minule. Enne minekut suudlen teda ja ütlen: „Ma…

Oli ilus juunikuu suvehommik, täpsemalt 7. juuni 2009. Sain telefonikõne ema töökohast: “Mariliis, su ema kukkus kokku ja viidi haiglasse.” Ma ei osanud midagi halba aimata, sest ema oli aeg-ajalt ikka oma kõrge vererõhuga arsti juurde sattunud. Läksin Haapsalu haiglasse…

2007. aasta november oli nagu ikka. Tulemas oli vanaema juubel ja saime õdedega kokku, et mõned uuemad pildid selle tarbeks teha ning kingiks ära raamida. Sel hetkel ei teadnud meist keegi, et juba järgmisel päeval pööratakse meie elu peapeale ja…

Minu elu muutus, kui sain teada, et ootan esimest last. Milline rõõm ja ootus valdas mu südame! Olime elukaaslasega väga õnnelikud ja elevil. Kogu rasedus kulges hästi ja kergelt. Vahepeal tundus, et ma nagu polegi rase. Kõht läks suuremaks, lapse…