Lugesin kunagi ühte mõtet, et kui lubame oma ellu lemmiklooma, siis toob see endaga kaasa sadu väga-väga toredaid päevi, ja ühe hingematvalt kohutava päeva. Ma tean, et eutanaasia oli õige otsus, aga see ei pidanud nii minema. Meil oli nii palju seiklusi veel ees ja ta pidi mu kõrval vanaks…
See lugu algab ühe väga armastatud ja hoitud väikese sõbra loo lõpuga. Mäletan, kui rahulik viimane ühine hommik oli. Kaaslane sättis tööle, mina ja kass unelesime veel veidi voodis, kuna loomaarsti aeg oli alles kell 10. Sügamised ja paid, kass transpordipuuri ja lühike sõit kliinikusse täiesti rutiinsesse kontrolli. Närvesöövad tunnid…
Olin nelja-aastane. Mul oli selleks ajaks olemas juba kaks nooremat venda. Mina ise seda aega eriti ei mäleta – võib-olla üksikuid seiku, aga ma ei ole enam kindel, kas need mälestused on minu enda omad, ema räägitud lood või vanadest fotoalbumitest pärit pildid. Küll aga mäletan aega, mil mu elu…
Lapse sünd jääb meelde. Lapsevanem mäletab seda päeva ka aastaid hiljem. See muudab elu ja ümbritsevat maailma. Lapse sünd muudab mõttemaailma. Isa ja ema näevad lapse sündi kindlasti erinevalt, aga see on siiski sündmus, mis jätab jälje. Millise jälje see jätab, oleneb muidugi sündmuste käigust. Kui haiglast tullakse koju pisikese…
Surm ei tule alati korraga ega astu ellu suure pauguga. Mõnikord tuleb ta vaikselt, jääb kõrvale ja hakkab tasapisi kujundama viisi, kuidas me maailma ja elu ennast tajume. Sageli ei saa me sellest kohe aru, vaid alles hiljem, kui vaadata tagasi ja näha mustrit, mis tol hetkel veel nähtav ei…
Umbes aasta pärast oma vanaema surma käisin vaatamas näidendit “Jäneseurg”, mis võttis tol hetkel minu tunded väga hästi kokku: „Lein – see ei kao kuhugi. Aga mingil hetkel… see muutub. See on nagu telliskivi, mida sa oma taskus kannad. Aeg-ajalt unustad ära, et see sul taskus on ja siis mingil…
Esimestel päevadel oli peas suur segadus. Lähedastele rääkisin kõigest, mis juhtus, aga lähiperest väljapoole polnud ma valmis kellegagi kahekesi jääma. Umbes nädal pärast juhtunut tuli sõbranna külla. Organiseerisin selle kohtumise nii, et me poleks kahekesi ning oleks tegevust, muidu poleks ma ennast mugavalt tundnud. Ma polnud valmis juhtust rääkima. Lülitasin…
Pole lihtne end taas sellele lainele lülitada, tuletamaks seda kõike meelde ja elamaks seda taas läbi. Võib tekkida küsimus, et miks kirjutan ülejäänud lugu nii palju hiljem? Kartsin, et äkki unustan midagi olulist kirjutamata. Et siis on ju lugu nagu lõpetamata. Pean siiski endale aru andma, et see sündmus jääb…
Kerides aega 12 aastat edasi, jõuame 2023. aasta suvesse. Olen lõpetanud arstiõpingud, spetsialiseerumas eriarstiks, saanud emaks vahvale tüdrukutirtsule ning äsja avastanud, et ootan oma teist last. Minu lein ja igatsus ema järele on sealjuures käinud lainetena. On perioode, kus mälestus emast on kibemagus, kuid toob siiski naeratuse näole. Samas on…