Karolyni kaotuslugu. VI osa

aprill 22, 2025 0 Kommentaari

Sain üsna kohe pärast K surma aru, et mina ise olen ainus, kes mind kõige paremini kogu selles olukorras aidata suudab. Usaldasin ennast ja kuulasin oma keha.  Minu jaoks on sport olnud alati hea stressi leevendaja. Profisportlasest töökaaslane ja sõber koostas treeningkava ning ma jooksin kuus päeva nädalas. See tegi olemise talutavamaks, aitas rutiini hoida …

Loe veel “Karolyni kaotuslugu. VI osa”

Surija hooldamine. Liina Kasvandik

aprill 1, 2025 0 Kommentaari

Kui tänapäeval rääkida inimestega surmast või suremisest, siis tundub see kõik paljude jaoks õudne, eemaletõukav, lõplik. Surm on justkui midagi sellist, mis peab olema surutud haiglaseinte vahele, kaugele eemale elavatest, sest mine sa tea, kui ohtlik võib surnud lähedane olla. Mina ei saa sellest suhtumisest aru, üldse ei saa. Kui esimest korda oma tööst sugulaste …

Loe veel “Surija hooldamine. Liina Kasvandik”

Karolyni kaotuslugu. V osa

märts 25, 2025 0 Kommentaari

Esimesed kuud pärast matuseid möödusid justkui autopiloodi peal. Ma ärkasin, tegin tööd, käisin trennis ja lihtsalt nutsin tunde. Pisarad voolasid, aga tunne muutus seeläbi veidi kergemaks. Lisaks K-ga koos elamisele, me ka töötasime samas asutuses, mistõttu olin harjunud temaga väga palju aega koos olema. Tajusin tema puudumist igapäevaselt nii kodus kui ka tööl. Minult küsiti …

Loe veel “Karolyni kaotuslugu. V osa”

Kuidas minna eluga edasi pärast oma lapse suitsiidi? Karmeni kogemuslugu

märts 18, 2025 1 Kommentaar

2021. aasta sügisel kaotasin oma lapse suitsiidile. Mäletan, et üks esimesi küsimusi, mille mõned päevad hiljem ühele juba aastate eest lapse kaotanud emale esitasin, oli: “Kuidas on võimalik üldse edasi elada pärast sellist kaotust?” Ja et olen viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud uute emadega, kes värskes kaotuses samas kohas seisavad, otsustasin mõned mõtted kirja …

Loe veel “Kuidas minna eluga edasi pärast oma lapse suitsiidi? Karmeni kogemuslugu”

Karolyni kaotuse lugu. IV osa

veebruar 25, 2025 0 Kommentaari

Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse organiseerimise tegi lihtsaks see, et meil, K lähedastel, oli kõigil matustest sarnane nägemus ja korraldasime …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. IV osa”

Karolyni kaotuse lugu. III osa

veebruar 4, 2025 0 Kommentaari

Tavatsen öelda, et K haiglas viibimise ajal ja pärast tema surma ei andnud alla mu vaim, vaid mu keha. Viie päevaga, mil K haiglas oli, kaotasin viis kilo ja kaalusin oma 156 cm pikkuse juures 48 kg. Pärast tema surma tundsin ligi üheksa kuud teravat valu rindkeres. Sama tunne on kordunud septembris igal aastal pärast …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. III osa”

Marta Lotta kaotuse lugu

jaanuar 28, 2025 0 Kommentaari

Kirjutan täna, isadepäeval, teemast, mis on minuga juba üle viieteistkümne aasta kaasas käinud. Mis tunne on kaotada isa, kui oled ise alles väike laps ja õieti ei teagi, mida surm endast kujutab ja kuidas sellega toime tulla? Aprillipäev, mis muutis kõik Ma kaotasin oma isa 9-aastaselt. Mäletan toda aprillikuu päeva üsna lünklikult, kuid see nägi …

Loe veel “Marta Lotta kaotuse lugu”

Karolyni kaotuse lugu. II osa

jaanuar 14, 2025 0 Kommentaari

Pärast 2017. aastat läks samuti esialgu hästi – tõhustatud raviga saadi K neerude töö kontrolli alla ning trombidki paranesid. K-l ja tema raviarstidel oli lootus, et ravimeid pidevalt võttes haigused ei ägene ning aja jooksul on võimalik ravimite hulka vähendada. Kahjuks halvenes juba poole aasta pärast neerude seisund ning oli ka kopsutrombi taastekke tunnuseid, kuigi …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. II osa”

Teekond Hingesildadeni. Liivi kaotuse lugu. II osa

jaanuar 7, 2025 0 Kommentaari

Kui ise või lähedane või eriti laps jääb haigeks, üritab iga normaalne inimene leida abi. Otsisin isegi. Leidsin “selgeltnägijaid”, kellelt jäid meelde mõtted, et “Miks sa tööl käisid? Sul polnudki ju oma lapse jaoks aega, sellepärast ta haigeks ju jäigi!”. Oot, oot! Meie vanavanemad ka tegid tööd, kõik lapsed ju ei surnud? Mul on kaks …

Loe veel “Teekond Hingesildadeni. Liivi kaotuse lugu. II osa”