Minu õe matus

märts 14, 2023 Maris 0 Kommentaari

Olen seda päris mitmel korral kirjutanud, et oma õe matusest ja üldse kogu matusepäevast mäletan ma väga üksikuid seikasid. Esialgu tundus isegi mõeldamatu, et sellest üldse midagi kirjutada saan. Aga ajapikku olen üles kirjutanud need momendid, mis suvalistel hetkedel meenunud on. Osad hetked ei ole mul ilmselt isegi päriselt meeles, vaid ma arvan neid mäletavat, …

Loe veel “Minu õe matus”

Matuse korraldamine

veebruar 14, 2023 Maris 0 Kommentaari

Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et mida lähemale matusele, seda vähem ma mäletan. Õe matusepäevast ei mäleta ma praktiliselt mitte midagi …

Loe veel “Matuse korraldamine”

Mitte ainult surmakuulutus

Surmakuulutus ajalehes - räägime surmast
detsember 13, 2022 Maris 1 Kommentaar

Varasemates postitustes olen kirjutanud kuidas ja kellele helistasin, kui õe surmast teada sain ja kuidas iseeneslikult sõna levis. Kaastunde avaldamise postituses rääkisin põgusalt ka inimeste huvist ärasaatmise vastu ja üllatusest minu jaoks, et ka internetis on eraldi portaale, kus kaastundeavaldusi üles riputatakse. Aga mitte ainult kaastunde avaldused ei ole need, mis suurema või väiksema avalikkusega …

Loe veel “Mitte ainult surmakuulutus”

Miks me ometi varem surmast ei rääkinud?

november 15, 2022 Maris 0 Kommentaari

Kõik oli lõpuks kohale jõudnud. Nüüd ongi nii – õde ei ole enam. Kõik edasised otsused on meil vaja teha tema eest. Mõttes oli nii palju küsimusi, mis vajaks temalt vastuseid, aga me ei saanud neid enam küsida. Ühtpidi mõtled, et ta oli ju noor inimene ja on iseenesestmõistetav, et me ei olnud surmast kunagi …

Loe veel “Miks me ometi varem surmast ei rääkinud?”

Aasta ilma õeta

surma-aastapäev
november 1, 2022 Maris 2 kommentaari

See viimane aasta on olnud emotsionaalselt minu elu kõige keerulisem aasta. Terve aasta ilma õeta,  tema esimene surma-aastapäev. Süda puruneb uuesti tuhandeks killuks, kui ma selle välja kirjutan. Mäletan hetke, mis oli päev enne matuseid, kui ma pugesin enda teise õe kaissu ja ütlesin nuttes, et kuidas on võimalik, et meid on nüüd kaks. Meid …

Loe veel “Aasta ilma õeta”

Millistest asjaajamistest alustada, kui lähedane sureb?

millistest asjaajamistest alustada, kui lähedane sureb
oktoober 11, 2022 Maris 0 Kommentaari

Pärast lähedase surma hakkab pihta üks lõputuna tunduv asjaajamine ja seda saadab pidevalt ängistav tunne, et ma pean suutma olla asjalik sellise valuga, mis vaevu laseb hingata. Leinale omaselt on väga raske vajalikku infot ka töödelda ja talletada. Kui olin suutnud ennast veidigi koguda, siis kuulasin lindistatud arsti kõne lõpuni ja sain teada, et ootamatu …

Loe veel “Millistest asjaajamistest alustada, kui lähedane sureb?”

Minu kokkupuuted surmaga

september 27, 2022 Maris 1 Kommentaar

Surmad lapsepõlvest Kahjuks olen pidanud enda mitte veel liiga pika eluaja jooksul (olen 33-aastane) käima matustel rohkem kui kahel käel sõrmi. Minu elust on inimesi ära viinud õnnetused, meri, enesetapp ja haigused. Nende inimeste seas on olnud minu nooruspõlve armastus, väga lähedasi sõpru, sõprade vanemaid, häid tuttavaid, lemmikloomi kui ka pereliikmeid. Mõned nendest surmadest on …

Loe veel “Minu kokkupuuted surmaga”

Minu kaotuse lugu

minu kaotuse lugu
august 30, 2022 Maris 3 kommentaari

Kõhutunne aimab halba, aga proovin vägisi süstida endasse positiivsust ja kinnitada iseendale, et sellised asjad juhtuvad meist kusagil kaugel, aga meiega nii ei lähe. Sunnin ennast rahulikult hingama, ise samal ajal lennupileteid otsides. Tunnen, et kõik, mis mu ümber toimub on täiesti tühine. Ainus mõte on, et ma saaks nüüd ja kohe Eestisse, mis sest, …

Loe veel “Minu kaotuse lugu”