-
Miks on inimesed alati tahtnud surmast rohkem teada? Jane Kaju
Kui näeksid täna reklaami, et Tallinna vanalinnas avataks surnukuur, kus kõik huvilised saaksid näha lahkunuid – kas ostaksid pileti? Või äkki hoopis pilet sarkofaagi avamispeole? Nii hirmsalt kui see ka ei kõla, usun, et nii mõnelgi lugejal tekkis praegu veidike…
-
Matusekõne – ainukordne võimalus. Kristjan Prii
Oma esimese matusekõne pidasin umbes kakskümmend aastat tagasi tädimehe matusel. Ma ei olnud küll vastutav tseremoonia läbiviimise ega kõnepidamise eest, kuid tundsin hinges soovi midagi omalt poolt inimesele teele kaasa öelda. Mulle ei meenu täpne sõnastus, aga kuna tegemist oli…
-
Surma teema koolides – toetava kooli tunnus. Jane Kaju
Uus kooliaasta on alanud ning pole vist paremat aega, et kirjutada, kuidas surma teema eksisteerib koolikeskkonnas. Kes on juba pikaajalisem jägija, see teab, et käin erinevates koolides õpilastega surma ja leina teemadel rääkimas. Paar aastat tagasi intervjueerisin sellel teemal õpilasi,…
-
Mälestusesemed lahkunute meenutamiseks. Maris Prisko
Kui keegi, keda armastame, sureb, jääb meie juurde midagi nähtamatut – mälestus, tunne, sõnad, lõhn, pilk. Aga sageli soovime, et jääks ka midagi käegakatsutavat. Midagi, mida saaks hoida, vaadata, kallistada. Midagi, mis aitaks uskuda, et nad pole lõplikult kadunud. Mälestusesemed…
-
Surmakaust. Jane Kaju
Sattusin hiljuti huvitava postituse peale, mille oli teinud finants-sisulooja Jeremy (Personal Finance Club). Kui muidu on tema postitused ikkagi indeksfondidest ja teadlikest finantsotsustest, siis sel korral üllatusin, kui nägin suurelt pealkirja “Dead Box”, mida võiks eesti keeles nimetada “surmakaustaks”. Millega…
-
Matusemuusika. Maris Prisko
Matusemuusika on üks olulisemaid elemente ärasaatmisel. See ei ole lihtsalt taustheli – see on sügavalt isiklik, tähendusrikas ja sageli lausa hingepuudutav osa lahkumise rituaalist. Olgu tegemist kirikliku teenistuse, ilmaliku tseremoonia või hoopis koduse ärasaatmisega, aitab muusika luua meeleolu, vahendada tundeid…
-
Pärimismenetlus. III osa. Liivi Laos
Pärimisseadus räägib pärijatest ja pärijate ringist, kuid ei tohi unustada perekonnaseadust ning selles sätestatut. Pärimismenetluse käigus tuleb tihtipeale arvestada mitmete aspektidega, sh varasuhete ja lõplike pärijatega eripäradega (nt alaealised pärijad). Alaealised pärijad Alaealiste (pärimisseaduses kui piiratud teovõimega) pärijate puhul on…
-
Pärimismenetlus. II osa. Liivi Laos
Pärijana on oluline meeles pidada, et vara ei ole ainult nn positiivne vara, vaid ka võlad. Pärandi vastuvõtmisel päritakse kõik, st pärija ei saa valida, et pärib ainult nt maa ja maja, aga pangalaenu mitte. Kuidas aga selgitatakse välja lahkunu…
-
Pärimismenetlus. I osa. Liivi Laos
Kui lähedane on lahkunud, seisame tihti silmitsi tõsiasjaga, et lisaks kaotuse emotsionaalsele poolele, tuleb hakkama saada surma materiaalse poolega, sh isiku vara pärimisega. Antud artiklis jagab endine notar Liivi Laos, mida tuleb pärimismenetlusega seonduvalt teha. Eestis on lahkunu vara pärimine…
-
Matuse- ja leinalilled. Maris Prisko
Matused on hetk, mil lahkunu austamiseks viiakse sageli lilli – olgu need üksikud lõikelilled, leinakimbud või -pärjad. Lilled sümboliseerivad armastust, austust ja hüvastijättu. Kui seda artiklit ette valmistama hakkasin, pabistasin, et maht ei tule täis, sest palju ikka sellest kirjutada…
-
Suitsiidileinast. Anneli Valdmann
Seekordne artikkel räägib sellest, kuidas tulla toime suitsiidileinaga. Artikli sisu võib olla häiriv. Kui tunned, et vajad vaimset tuge, helista SA Kadunud ja Aitan Eestit MTÜ suitsiidiennetusnõustamise liinile 661 6776 (avatud ööpäevaringselt), Eluliinile 655 8088 (avatud 19:00 kuni 7:00) või…
-
Klaas kangemat mälestamiseks või unustamiseks. Jane Kaju
Ilmselt on enamus meist peielauas kuulnud ütlust: „No kui muidu ei võta, siis kadunukese mälestuseks ikka.“ See justkui süütu traditsioon peegeldab midagi palju sügavamat – viisi, kuidas me kaotusega toime tuleme. Lein on valus ja ettearvamatu protsess, mis toob kaasa…
-
Surija hooldamine. Liina Kasvandik
Kui tänapäeval rääkida inimestega surmast või suremisest, siis tundub see kõik paljude jaoks õudne, eemaletõukav, lõplik. Surm on justkui midagi sellist, mis peab olema surutud haiglaseinte vahele, kaugele eemale elavatest, sest mine sa tea, kui ohtlik võib surnud lähedane olla….
-
Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. II osa
Avapildil palliatiivravi eksperdid Katre Põder, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kurt Cassar, Kristi Luksepp ja Jane Kaju. Seekordses artiklis jätkame Katre ja Kristi muljete ja kogemustega IPPE+ programmist ning saame teada, milliseid arenguid sooviksid nemad näha palliatiivravi valdkonnas Eestis. Milliseid teemasid…
-
Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. I osa
Osalesime 27.-31. jaanuarini 2025 Belgias Gentis toimunud rahvusvahelises interdistsiplinaarses palliatiivravi ja elulõpu hoolduse õppeprogrammis (IPPE+), mis on suunatud juba palliatiivravi vallas tegutsevatele tervishoiutöötajatele ja mis toimub samal ajal tervishoiu tudengitele mõeldud Erasmus+ programmiga. Õppurid üle maailma on saanud Artevelde rakenduskõrgkoolis…
-
Hauaplatsi valimine: kuidas leida sobiv matmiskoht? Maris Prisko
Oleme Räägime Surmast lehel kirjutanud erinevatest matmisviisidest ja ka sellest, millele mõelda, kui viimset puhkepaika valida. Kuigi tänapäeval on mitmeid matmisviise, valivad paljud inimesed endiselt traditsioonilise matmise. Sobiva hauaplatsi leidmine on oluline samm lahkunule väärika puhkepaiga ning lähedastele mälestuspaiga loomiseks….
-
Viimne puhkepaik. Jane Kaju
Kui ma saaksin valida, siis kus ma sooviksin veeta igaviku? Võib olla on lihtsam küsida, kus ma tahaksin olla enda viimased päevad? Kus olen õnnelik? Kus on minu süda? Uskuge või mitte, aga tegelikult on meil võimalik seda valida, mitte…
-
Lastele surmast läbi lemmiklooma elutsükli. Mariana Liiv
Lastega surma teemadel rääkimine on paljude jaoks väga keeruline. Meie riigis ja ühiskonnas on see pigem tabuteema, mille osas vaikitakse võimalikult kaua. Kõik teavad, et surm saabub ühel päeval niikuinii, aga enamusel puuduvad sellega seoses igasugused soovid, mõtted ja ettevalmistus….
-
Tõstame kaane ehk kogemused surmateemalisest veebifestivalist. Jane Kaju
Kolm päeva hommikust õhtuni erinevaid surmateemalisi ettekandeid üle maailma? Jah, palun! – Ehk hiljuti toimus surmateemaline veebifestival nimega “Lifting the Lid”. Läbi mingi õnne oli ka minul võimalik seal esineda ja esindada meie väikest Eestit. Antud artiklis jagangi veidi nii…
-
Surma kõrval. Kristjan Prii
Olen tänaseks surma teemadega teadlikumalt kokku puutunud üle nelja aasta. Selle aja sisse jääb vabatahtliku hingehoidja töö nii Tallinna Diakooniahaiglas kui praegu Lõuna-Eesti Haiglas. Samuti isa surm ning nii mõnigi lähem ja kaugem lahkumine. Olen endale aru andnud, et me…
-
Mattunud leina vabastamine. Mari Pukk
Transpersonaalne psühholoogia ja süsteemsed lähenemised, nagu perekonstellatsioonid, pakuvad süvitsi minevat viisi, kuidas leida tasakaalu ja jõuda tagasi elurõõmuni, tuues leinajale nähtavale sügavale peidetud tunded ja peresüsteemi mustrid, mis takistavad kaotusvalust vabanemist. Antud valdkonnas tegutseb transpersonaalse nõustaja, hüpnoterapeudi ning sertifitseeritud pere-…
-
Puudutus, mis loeb: haptonoomia roll elu lõpus. Jane Kaju
Elu lõpuhetked võivad olla äärmiselt tundlikud ja emotsionaalsed, kuid kas olete kunagi mõelnud, kui suurt mõju avaldab meile lihtne puudutus? Selles artiklis uurime, kuidas toetab füüsiline kontakt empaatiat ja lähedust ning miks on need hetked ka elutee lõpus äärmiselt olulised….
-
Väärikuse, heaolu ja elust rõõmutundmise loomisest elulõpu hoolduses. Inna Narro
Elada ilusasti ja surra kaunilt!¹ – seda Jaapani kultuuriruumist pärit filosoofilist loosungit järgides sooviksid paljud endale ilusat elu ja kaunist surma. Ilusa elu tähendus on igaühe jaoks erinev. Ühe jaoks tähendab see rikkust, teise jaoks armastust, kolmanda jaoks tervist jne….
-
Kaks aastat surmast rääkimist. Maris Prisko
Aeg lendab! Päevast, mil julgesin esimese artikli postitada, on möödas juba kaks aastat. Kohtan järjest enam neid veidi viltuseid pilke, kui ütlen, et olen surmast kõnelemise entusiast ja vean oma vabast ajast selleteemalist veebilehte. Või mismoodi mind sütitab, kui keegi…
-
Meeldiv uuesti kohtuda. Jane Kaju
Kas oled kunagi mõelnud, mis oleks, kui sul avaneks võimalus taaskohtuda oma siit ilmast ammu lahkunud vanavanematega? Kuidas kõlaks nende hääl, millised nad välja näeks, missuguseid tundeid nende kallistus sinus tekitaks? Saaksid jagada nendega oma saavutusi, võib-olla isegi tutvustada enda…
-
3 viga, mida omaksed sureva patsiendi juures teevad. Saara Arulaane
Hooldekodus töötava arstina näen surma kui mitte igapäevaselt, siis kindlasti iganädalaselt. Ühtlasi kohtun ka omastega, kes sellest surmast puudutatud on. Kuna olen end tihti leidnud mõttelt, mida sureva inimese lähedasena ise teisiti teeks, siis jagan teile täna kolme mõtet, mis…
-
Mis saab minu Facebooki kontost, kui ma suren? Maris Prisko
Sotsiaalmeedial on meie igapäevaelus oluline osa, pakkudes võimalust hoida sidet sõprade ja pereliikmetega, jagada kogemusi ja informatsiooni ning osaleda ühiskondlikes aruteludes. Kuid mis juhtub meie sotsiaalmeediakontodega pärast meie surma? See küsimus on järjest aktuaalsem, sest suur osa meie elust on…
-
Filmid lastele surmateema tutvustamiseks. Jane Kaju
Eelmisel suvel ilmus Räägime Surmast lehel mitu lastega seotud artiklit. Ka sel suvel ei saa me seda teemat puudutamata jätta. Tänases loos tutvustame lähemalt lastele ja noortele suunatud filme, mis aitavad teha tutvust elu lõpu, surma- ja leinateemadega. Täiskasvanute filmides…
-
Tervishoiutöötajate kaastundeväsimus. Kersti Kinks
“Sul on ikka nii raske töö, kuidas sa sellega küll hakkama saad?” kuulevad tihti tervishoiutöötajad, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku küllaltki raskes seisus inimestega. See on õigustatud küsimus: ühtaegu võib selle peale tunda tüdimust, uhkustunnet, ent samavõrra võib see küsimus…
-
Ruum surija ümber. Kristjan Prii
Kuigi me ei teadvusta seda endale kogu aeg, viibime siiski igal hetkel mingis ruumis. Olgu selleks siis arhitektuurselt defineeritud nelja seina, lae ja põrandaga ehitis või looklev metsarada, millel jalutame. Kui meile kusagil väga mugav olla ei tundu, saame teha…
-
Matusekombed mujal maailmas. Jane Kaju
Eelmisel korral vaatasime üldiselt, kuidas on võimalik traditsioonilist matust isikupärasemaks muuta. Kirjutamisprotsessis jõudsin nii mõnegi ideeni, mis tegelikult tuleb mõnest muust kultuurist. Seetõttu jätkamegi täna sarnasel teemal, aga inspiratsiooni kogume seekord teistest kogukondadest. Kindlasti on oluline mainida, et tänases artiklis…
-
Testamendi tegemise kogemuslood
Käesolevas artiklis jagab oma kogemusi lisaks Marisele ka tema hea sõber Andrus. Olen testamendist kirjutanud varemgi, kuid pidin piinlikkusega tunnistama, et endal oli testament tegelikult senini veel tegemata. Kui Andrus testamenti tegema hakkas, pakkus ta lahkesti, et võib protsessi kirja…
-
Kes on kunstiterapeut? Küsimustele vastab Helen Tartes
Nii nagu igaühe lein, on ka sobivad toetusmeetodid individuaalsed. Seekord võttis Räägime Surmast vabatahtlik Elisa Järvsalu ühendust kunstiterapeut Helen Tartesega. Helen on kogenud kunsti- ja psühhoterapeut ning psühhoanalüütik, tema tegemiste kohta saab täpsemat infot veebilehelt www.helentartes.ee Kunstiteraapia olemus Elisa: Helen,…
-
Kuidas isikupärastada matust? Jane Kaju
Kui kätte jõuab hetk, mil elus on esimest korda vaja matuseid korraldada, siis tundub kõike kindlasti palju. Eriti kui minna näiteks matusebüroode kodulehtedele ning näha lõputuid nimekirju asjadest, mille seast peab valima välja mis sobib ja mis mitte. Maris kirjutas…
-
Mida varem, seda parem ehk räägime surma kirjaoskusest. Jane Kaju
Tavapärastes artiklites vaatame süvitsi konkreetseid teemasid, probleeme või kogemusi, sel korral astume aga sammu tagasi, et näha suuremat pilti. Täpsemalt seda vundamenti, millel baseerub Räägime Surmast veebilehe sisu. Nagu ka Kristjan eelmise artikli lõpus mainis, on oluline omada mingeidki teoreetilist…
-
Kevadine hauaplatsi korrastamine ja hooldus. Maris Prisko
Olen varasemalt kirjutanud, et hauaplatsi külastamine ei ole minu viis leinata. Muidugi käin ma haual tähtpäevade puhul, aga niisama surnuaeda ma väga ei kipu. Kui hakkasin mõtlema hauaplatsi korrastamise ja hooldamise peale, siis mõistsin, et tean sellest väga vähe. Eks…
-
Psühholoogiline esmaabi – millal, kus ja kellele? Jane Kaju
Pean tõdema, et õppimine on minu jaoks sõltuvust tekitav. Alati, kui tekib võimalus mõnest uuest koolitusest või seminarist osa võtta, mis võib vähekenegi minu erialal kasulik olla, panen ennast ilmselgelt sinna kirja. Eelmisel sügisel jõudiski sel viisil minu huviorbiiti sotsiaalkindlustusameti…
-
Hospiitsravi ja õendusabi roll elulõpu teekonnal. Kristi Luksep
Kiiresti arenev arstiteadus on toonud ning toob edaspidigi kaasa tohutul hulgal positiivseid muutusi tervisevaldkonnas. Kaasaegsed diagnostikavõimalused ja innovaatilised ravimeetodid võimaldavad haigusi avastada varasemates staadiumites ning lisaks täielikult tervistavale ravile on võimalik pakkuda ka elukvaliteeti parandavaid meetmeid. Siiski on oluline mõista…
-
Milleks mulle elukindlustus? Maris Prisko
Elu on täis ettearvamatusi ning ükskõik kui tähelepanelikult me oma elu ka ei planeeri, võivad meid siiski tabada ootamatud olukorrad. Õnnetused ega ka haigused ei hüüa tulles. Seetõttu on oluline mõelda tuleviku peale ja kaaluda elukindlustuse olemasolu ning selle olulisust….
-
Kes on kriisinõustaja? Küsimustele vastab Tiina Naarits-Linn
Käesolevas artiklis räägib Tiina Naarits-Linn lähemalt, kes on kriisinõustaja ja millisel juhul tasuks selle ameti esindaja poole pöörduda. Tiina Naarits-Linn on kriisinõustaja ja superviisor, psühholoogia õpetaja ja kriisinõustamise õppejõud ning Eesti Kriisinõustamise Ühingu juhatuse liige. Kriisinõustamine Elisa: Mida “kriisinõustamine” täpsemalt…
-
Elevant toas ehk kuidas rääkida lähedasega surmast? Jane Kaju
Mul on siiralt hea meel, et nende pooleteise aasta jooksul, mil Räägime Surmast leht on toimetanud, on nii mõnigi lugeja ja kirjutaja mõistnud, et surmast tuleb rääkida varakult. Mida kauem me neid vestlusi edasi lükkame, seda raskemaks see muutub. Aga…
-
Normaalne ja komplitseeritud lein. Lilian Tennisberg
Lähedase kaotamine on enamike inimeste jaoks üks stressirohkemaid sündmuseid elus. See võib nädalateks ja kuudeks mõtte- ning tundemaailma segi paisata, rääkimata igapäevaelu puudutavatest muutustest. Suurem osa inimesi kogeb leinaperioodil erinevaid intensiivseid tundeid, näiteks kurbus, viha, süü, tuimus, ning mängib peas…
-
Tuludeklaratsioon pärast surma. Maris Prisko
Peagi on käes aeg, kus tuleb taaskord eelmise aasta tulud deklareerida. Eesti e-riigis on muudetud see protsess ülilihtsaks – vorm on suuresti eeltäidetud – kontrollid, täiendad ja digiallkirjastad. Seejärel jääd ootama raha laekumist oma kontole või saad teada, et pead…
-
Seletamatud nähtused elu lõpus. Jane Kaju
Oled ehk kuulnud, kuidas lähedased jõuavad viimasel hetkel surivoodile lahkuja kätt hoidma, kes teeb just siis oma viimase hingetõmbe. Või olukorrast, kus lähedased on ööd ja päevad surija kõrval, peatub ta süda just siis kui üheks hetkeks toast lahkutakse. Tegemist…
-
Abistatud suitsiid. Inna Narro
Väärika surma puhul on jätkuvalt tegemist teemaga, mis kutsub esile ühiskondlikke diskussioone nii eutanaasia kui ka abistatud suitsiidi teemal. Paraku on olnud juhuseid, kus inimesed liigitavad terminoloogiliselt ka assisteeritud ehk abistatud suitsiidi eutanaasia mõiste alla. Käesolev artikkel püüab anda lühiülevaate…
-
Jõuluaegne jalutuskäik surnuaias. Jane Kaju
Igaühel meist on surnuaiaga oma suhe. Kes käib seal igal tähtpäeval, kes ainult jõuludel, kes imetleb või kardab kaugemalt. Seda mõjutab suuresti see, kuidas meid üles kasvatati ning kuidas meie vanemad surnuaias käimisesse suhtusid. Mõtiskleme praegusel rahulikul aastalõpuajal veidi sellest,…
-
Kes on hingehoidja? Küsimustele vastab Naatan Haamer
Kohtume Naataniga Tartu Ülikooli Kliinikumis novembrikuu lõpus. Väljas on kerge lumekiht ja päike särab. Naataniga kohtumiseks on ette nähtud tunnike ja see aeg läheb kiirelt, sest läbi Naatan Haameri enda kogemuse ja teadmiste avaneb hingehoiu teemast palju põnevaid ja toetavaid…
-
Kuidas valida hauakivi? Maris Prisko
Hauakivid on olnud osa inimkonna matusekombestikust juba aastatuhandeid. Esialgu kasutati neid pigem praktilise otstarbega – märgistamaks hauda ja kaitsemaks seda hauaröövlite eest. Ajaga on hauakivi saanud aga sümboliks, mis väljendab austust lahkunud isikule ja toimib mälestusmärgina. Hauakivi valimine on sügavalt…
-
Vaimuliku rollist seoses suremise ja surmaga. Anti Toplaan
Vaimuliku peamiseks rolliks on saata inimest kogu tema elukaare vältel – sünnist surmani – ja toetada tema vaimulikku kasvamist. Lisaks võimaldada hingehoidu ning armuvahenditest nagu ristimine, piht ja armulaud, osasaamist. Koguduse ja vaimuliku ülesandeks on hoolitseda oma haigete, vanade, üksikute…
-
Millele mõelda, kui on soov surra kodus? Jane Kaju
Antud kirjutis on esimene, kuhu põimin veidi sisse ka enda kaotuslugu. Seda põhjusel, et õppisin antud teema kohta just läbi enda lähedase kaotuse. Vanasti oli muru rohelisem… Mulle meeldib probleemi süvenedes alati uurida ka selle tagamaid ja ajalugu. Kui varasemalt…
-
Kui pole jõudu elada. Anneli Valdmann
Seekordne artikkel räägib sellest, kuidas mõista suitsiidi sooviga või suitsiidi läbi lahkunud lähedasi. Artikli sisu võib olla häiriv. Kui tunned, et vajad vaimset abi, siis helista Eluliinile 655 8088 (avatud 19.00 kuni 7.00) või emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116…
-
Kuidas on jõudnud meieni hingedepäev? Jane Kaju
Õues sajab vihma, puud on juba raagus ning päike annab endast heal juhul kord nädalas märku, kuid talv ei ole siiski veel saabunud. Kätte on jõudnud aeg, mil mõtleme tavapärasest rohkem surmast ja lahkunud lähedastest. Meenutame oma esivanemaid, süütame küünlad…
-
Miks mulle testament? Maris Prisko
Eelmine nädal jõudis kohtus lõpusirgele peaaegu kaks aastat kestnud pärandvara jagamine pärast mu õe surma. Ma ei oleks isegi halvimas unenäos osanud ette näha, kui keeruline on jagada pärandvara. Isegi siis, kui kõik osapooled olid lahendiga nõus, muutis olukorra keeruliseks…
-
Kes on leinanõustaja? Karmel Tall
Leinanõustamine on kaotusega seotud elumuutusega kohanemise toetamine. Leinanõustaja on nõustamisalase ettevalmistusega vaimse tervise spetsialist, kelleks võivad muu hulgas olla: Elu koosneb suurematest ja väiksematest muutustest. Iga ettetulev muutus vallandab organismis kohanemisprotsessi. Samamoodi nagu töökoha vahetamine või lapse sünd, vallandavad kohanemisprotsessi…
-
Me saime aastaseks! Maris Prisko
Endalegi imestuseks on “Räägime surmast” veebileht saanud aastaseks. Seekordne kirjutis saab olema tagasivaade kogu sellele perioodile – nii inimestele, kes on lehele kirjutanud kui ka muudatustele meeskonnas. Annan ülevaate ka statistilistes numbrites ning jagan teiega ilusaid hetki, mis kirjutistesse ei…
-
Kas matust võiks pildistada? Olev Mihkelmaa
Isegi kui lähedase lahkumist võib vanusest või mõnest raskest haigusest tulenevalt ette näha, on siiski tegemist tavapäratu sündmusega. Lahkumishetk saabub ootamatult, tuues endaga kaasa nii leina kui ka vajaduse korraldada kadunukese viimne teekond. Ärasaatmised on ajas muutunud nii kestvuse kui…
-
Mis on surmakohvik? Jane Kaju
“Räägime surmast” veebilehe üks eesmärke, nagu ka nimi ütleb, on normaliseerida surmast rääkimist ühiskonnas. Läbiv teema lehe artiklites on ikka ja jälle, et inimesed pelgavad teemat ning selle tagajärjel kannatavad vaimselt ja emotsionaalselt. Kuid meie suurim rõõm on kuulda tagasisidet…
-
Õigus surra – eutanaasia. Inna Narro
Õigus elada, õigus surra! Õigusest elule teemal on räägitud tunduvalt rohkem kui õigusest surra, sest elu on püha kuid surm mitte. Vähemalt nõnda on olnud siinses kultuuriruumis. Mõnes kultuuris on surm siiani au sees, näiteks Mehhikos. Seal selgitatakse juba väikestele…
-
Lapse suu ei valeta ehk surma teema läbi laste silmade. Jane Kaju
Paar nädalat tagasi tegi laste teemal otsa lahti Ove Liis Mahhov, kes kirjutas lastega surma teemal rääkimise olulisusest. Seda lugedes meenus mulle pooleteise aasta tagune kogemus, kus käisin ühes erakoolis lastega hingedepäeva lahti mõtestamas. Tugevalt on mul meeles, kui üllatunud…
-
Kaotusvalu. Maris Prisko
Viimased artiklid “Räägime surmast” lehel on olnud ühel või teisel moel lastega seotud. Olen mitmel korral mõelnud, mis võtmes kirja panna seda osa minu õe kaotuse loost, mis puudutas minu enda poega. Nii nagu õde mulle ütles: “Lase elul voolata…
-
Mida teha lahkunud lähedase asjadega? Mari-Ann Lumeste
Mari-Ann Lumeste on Korrastuskunsti looja ja esimene sertifitseeritud KonMari® konsultant ja professionaalne organiseerija Eestis. Olles KonMari korrastusmeetodi abil oma elu muutnud aitab ta tänasel päeval koolitades ja korrastussessioone läbi viies teistelgi endale lihtsama ja parema elu luua. *** Lähedase lahkudes…
-
Kuidas toetada lähedase kaotanud last? Ove Liis Mahhov
Selle artikli autor on arst, psühhiaatria resident ja 2 lapse ema Ove Liis Mahhov. Paljud teavad teda läbi tema Instagrami konto @oveliis, kus ta jagab palju kasulikku sisendit inimeste vaimse tervisega seoses. *** Tänapäeva heaoluühiskonnas üritatakse lapsi surma ja muude…
-
Peied, kui oluline rituaal leinaprotsessis. Jane Kaju
Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlvest, kuidas peale külmas kirikus ja surnuaias ootamist sai sooja tuppa ning lauale toodi puljong ning ahjusoojad lihapirukad. Just sellised traditsioonilised peied on meid paljusid saatnud lapsest saati. Aga nii nagu muutuvad põlvkonnad, muutuvad ka tavad….
-
Matusetoetus. Maris Prisko
Lähedase kaotuse ja leina kogemine on üks elu kõige raskemaid katsumusi. Küll aga ei pruugi taoline kaotus kaasa tuua vaid emotsionaalset koormat, vaid ka finantsilist. Matuse korraldamine on kulukas, isegi kui seda teha võimalikult tagasihoidlik. Kirst, urn, tuhastamine, matuseauto, jutlustaja,…
-
Mis on palliatiivne ravi? Saara Arulaane
“Palliatiivne ravi” on mõiste, mida isegi meedikutel on aeg-ajalt raske selgitada. Sõna “palliatiivne” tuleb ladinakeelsest tüvest “palliare”, mis tähendab mantliga katma või varjutama. Otsetõlge võib olla veidi eksitav – palliatiivne ravi ei tähenda tegelikult patsiendi katmist raviga. See tähendab tema…
-
Leinast muusikaterapeudi pilgu läbi. Kerli Remmelgas
Muusika võimaldab minna tagasi koos oldud kaunitesse mälestustesse ka siis, kui meie armsaid inimesi ei ole enam meie hulgas. Need on positiivsed mälestused, mida ei saa meilt keegi ära võtta. Minu lapsepõlve ühe parima sõbra surmast saab juba viis aastat…
-
Elundidoonorlus. Maris Prisko
Vereloovutamine on ilmselt enamusele meist teada-tuntud doonorluse võimalus. Miskipärast on teised võimalused doonoriks hakata palju vähemtuntud. Märtsis andsid väga paljud terviseasutused hoogu elundidoonorluse kampaaniale „Elu pärast“. Meil oli samuti plaanis sel teemal kirjutada, et anda omapoolne panus elundidoonorluse teadlikkuse tõstmisele….
-
Kirst vs urn… või hoopis puu? Jane Kaju
Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlves kogetud kirstumatuseid. Kui mitte seda, siis vähemalt kurva ilmega fotosid avatud kirstu taga olevatest lähedastest. Jah, veel paarkümmend aastat tagasi oli peamine matmisviis kirstuga mulda minek. Aga ajad on muutunud ning kuigi Eesti on alles…
-
Alustame lõpust. Jane Kaju
18. veebruaril toimus Kuressaares esimene “Alustame lõpust” laager, mis oli suunatud kõigile huvilistele, kes soovisid õppida elu lõpu ja surma teemadel. Üritust viisid läbi elulõpu toetaja Jane Kaju ning kogemusnõustaja Kairit Lindmäe. Aeg tegudeks Ilmselt, kes on minuga rääkinud surma…
-
Tööandja toetusvõimalused lapsevanemale pärast lapse surma. Triinu Tints
Kuigi surm on osa elust, võib see paljudele inimestele olla hirmutav ja võõras. Seda enam, kui sureb laps, sest see on vastuolus elu loomuliku käiguga. Lapse surm on vanematele äärmiselt traumeeriv kogemus, mille mõju on pikaajaline ja etteennustamatu. On oluline…
-
Matuse korraldamine. Maris Prisko
Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et…
-
Kes on elulõpu toetaja ehk death doula? Jane Kaju
Võimalik, et oled meediast kuulnud, kuidas sünnituse abistajad ehk doulad on muutumas aina populaarsemaks Eestis. Aga kui vaadata elukaarti, siis sünd ja surm ongi väga sarnased – üks alustab ja teine lõpetab ning mõlemad peame me varem või hiljem läbi…
-
Surm kui ressurss. Konstellöör Teele Viira
Soovisin surma teemaga lähemalt tutvust teha, kui lugesin aastaid tagasi Tiibeti raamatut elust ja surmast. See, mis minu jaoks köige suuremal määral lahustus ja ümber moodustus, oli raamatust loetud möte: mida lähedasem ja ilusam side on meil surma kontseptsiooniga, seda…
-
Tere tulemast! Räägime surmast
Eelmise aasta septembri alguses tulin välja oma esimese postitusega – “Minu kaotuse lugu”. Olin esimest postitust lihvinud juba mitu kuud ja tundsin, et nüüd on õige aeg. Ma teadsin, et surma teemat kajastatakse vähe ja sellel lehel on eeldus saada…
-
Hingamisteraapia aitab leinaga toime tulla. Helen Haava
Postituses „Aasta ilma õeta“ kirjutasin, kuidas ennast toetanud olen, et õe leinaga paremini toime tulla. Üks inimene, kes mind aitas, oli Helen Haava, kelle juures käisin traumahingamises. Oma kogemust eelpool mainitud postituses ka kirjeldasin ja ütlesin, et ma ei oska…
-
Lähedase mälestamine jõulude ajal. Jane Kaju
Kui seisad silmitsi esimeste pühadega peale lähedase surma, siis paratamatult tähendab see emotsioonide virr-varri. Kui varasematel aastatel on Sinu pere tähistanud jõule suurelt siis võimalik, et see aasta tasub plaane veidi kokku tõmmata, et kogu jõulutrall justkui suure lainena üle…
-
Mitte ainult surmakuulutus. Maris Prisko
Varasemates postitustes olen kirjutanud kuidas ja kellele helistasin, kui õe surmast teada sain ja kuidas iseeneslikult sõna levis. Kaastunde avaldamise postituses rääkisin põgusalt ka inimeste huvist ärasaatmise vastu ja üllatusest minu jaoks, et ka internetis on eraldi portaale, kus kaastundeavaldusi…
-
See kõik on alati ootamatu. Kristi Saare
On tavaline teisipäev. Või on neljapäev? Istun kohvikus, et kohtuda naisterahvaga, kes mulle kirjutas ja palus veidi abi, et arutada oma investeerimisstrateegiat. Minu jaoks tavaline tööpäev nagu iga teine, tegevuste nimekirjas päris mitu asja pärast kohtumist, tellin oodates hommikukohvi ja…
-
Miks me ometi varem surmast ei rääkinud? Maris Prisko
Kõik oli lõpuks kohale jõudnud. Nüüd ongi nii – õde ei ole enam. Kõik edasised otsused on meil vaja teha tema eest. Mõttes oli nii palju küsimusi, mis vajaks temalt vastuseid, aga me ei saanud neid enam küsida. Ühtpidi mõtled,…
-
Millistest asjaajamistest alustada, kui lähedane sureb? Maris Prisko
Pärast lähedase surma hakkab pihta üks lõputuna tunduv asjaajamine ja seda saadab pidevalt ängistav tunne, et ma pean suutma olla asjalik sellise valuga, mis vaevu laseb hingata. Leinale omaselt on väga raske vajalikku infot ka töödelda ja talletada. Kui olin…
-
Kuidas inimene sureb? Saara Arulaane
Minu nimi on Saara Arulaane ja mina olen arst. Oma viimased aastad olen töötanud Soome vanadekodudes. Minu tööks on teha inimeste elu lõpp neile võimalikult kergeks, lihtsaks ja mugavaks. Pingutan selle nimel, et surm oleks väärikas, rahulik sündmus. Oma igapäevatöös…
