Surm kui ressurss. Konstellöör Teele Viira

Räägime surmast konstellatsioon
jaanuar 24, 2023 0 Kommentaari

Soovisin surma teemaga lähemalt tutvust teha, kui lugesin aastaid tagasi Tiibeti raamatut elust ja surmast. See, mis minu jaoks köige suuremal määral lahustus ja ümber moodustus, oli raamatust loetud möte: mida lähedasem ja ilusam side on meil surma kontseptsiooniga, seda rohkem saame elujöulisemalt elada.

Ja nii toimuski. Mida vähem ma kartsin seda teemat enda sees lahata ja mötestada, seda rohkem voolas justkui teisest voolikust elujöudu ja tahet juurde. Muidugi ma austan surma ja möistan, et sellega kaasnevad emotsioonid on vahel laastavad ning vöivad muutuda ka füüsilisteks kannatusteks. Kuid lastes surmal tulla meie vestlustesse ja mötetesse, saab uudishimuga vaadeldes sellest ressurss. Mida rohkem ma tajun ja tunnen, et töesti ju mina ka kunagi suren, seda rohkem tahan elada oma unistusi, oma soove ning nautida seda, mis juba praegu on mo ümber.

Konstellatsioon ja lein

Konstellatsioon ise on terapeutiline lähenemine, mis aitab meil leida ja tabada peidetud dünaamikad meie suhetes ja meie sisemaailmas üldisemalt. Vahel me ei pruugi ise arugi saada, mis asjad meid takistavad vöi miks me ei saa elada justkui vabalt oma saatust. Konstellatsioon toob meie sisemise pildi pere süsteemist välja väljale. Juba fakt, et näed enda sidemeid teise nurga alt, teise perspektiiviga, tekitab taipamisi, uusi neuronühendeid ajus. See omakorda muudab sisemist pilti meist endast ja elust suuremalt.

Konstellatsiooni maailmas on oluline, et need surmad, mida varjatakse vöi hoitakse saladuses ja ei taheta rääkida, neile tuleks hea koht anda oma suguvösa süsteemis. Sest varjamine ja eiramine ei saa kuidagi kustutada nende toimumise olemasolu. Ja need surmad, mida liiga lähedal ja liiga kaua endaga kantakse, nendega oleks hea tekitada eraldatus, et inimene saaks ikka siin elu ajal segamatult just nimelt enda elu elada, oma öige koha peal. Jah, igal inimesel on lein erineva pikkusega, ja see on okei, kuid siiski on näha, et leina jäädakse erinevatel pöhjustel ka liiga kauaks kinni. Sellega kaasneb see, inimene ei ela päris seda elu, mida ta sooviks vöi tahaks vöi saaks elada.

Minevik ja tulevik

Läbielamata lein vöi leina kinni jäämine tekitab ka depressiivsust, masendust. Mulle on alati meeldinud selline vördlus, et depressioon tekib siis, kui veedad aega liiga palju minevikus ja ärevus, kui oled liiga palju tulevikus. Kumbagi ei ole ju tegelikult mitte kunagi olemas. Minevik on alati juba ära olnud ja tulevikku pole veel saanud juhtuda. Klientide lugudest olen näinud, kuidas depressioonis inimene on alateadlikult üleseotud oma surnud lähedasega. Justkui osa temast ongi surnuga hauas kaasas. Kui inimene ise seda enne taibanud ei ole, siis see on tavaliselt väga sügav arusaamine sellest, kus on suur osa potentsiaali kinni vöi miks ei saa elada rahulikult oma elu. Peale selle teema adresseerimist tekib vabanemine.

Konstellatsioonides saame väljale asetada nii surma kui elu, seda nende mölema puhtas, suures olekus. Naturaalselt, ilma meie enda lisatud illusioonide, vaadete, lugude ja emotsioonideta on need mölemad kujud alati positiivsed ja vöimsad. Veel enam – nad lihtsalt on, nende vastu ei saa tugevaim ega targeim inimene siin maamunal. Alati on näha konstellatsiooni väljal ka nende kahe peategelase omavahelist sidet, mis on tugev ja healoomuline, sest nagu öeldakse käivadki ju elu ja surm käsikäes.

Teelest lähemalt

Mina olen Teele, olen mina ise, naine, kaasa, ema, laulja, meelelahutaja, konstellöör. Rolle on palju, kuid kui oskad selgelt nendel vahet teha ja neid teadlikult vahetada, on elu just täiuslikus koguses värve täis.

Olen erinevate teraapiate ja vaimse tervise abivahendite vastu huvi tundnud kaua. Kui tahaks jälgi ajada, siis möned viiks kindlasti ka lapsepölve välja. Enne konstellatsiooni ei tundnud ära ühtegi lähenemist, millesse süvitsi minna. Kuniks sattusin Ants Rootslase juurde esimesse konstellatsiooni, julgesin temalt küsida, kas seda saab öppida Eestis. Üks asi viis teiseni ning tema abiga ja taevaste juhtimisel ehk leidsin end konstellööri öppest. 2 aastat kestev perekonstellatsioonide öpe on mul löpetatud ja jätkan Vlad Syritsa käe all struktuursete konstellatsioonide öpet.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga