Olin suvel saanud alles 14-aastaseks. Elasime ema, isa ja minust poolteist aastat noorema vennaga üsnagi toredat elu. Ema oli kõigest 41-aastane, kui selgus, et tal oli tekkinud kasvaja, mitte pahaloomuline (vähemalt nii meile öeldi). Sügise hakul pidi ema haiglasse minema. Toimus operatsioon ja kasvaja lõigati ära. Järgmisel päeval käisime teda…
15.06.2013 hommik, kiirustan tööle. Abikaasa käib mul järgi ja igal hetkel kallistab ja musitab mind. Ise ta peab Abruka regatile minema ja peaks oma asju üle vaatama, aga tal jagub silmi vaid minule. Enne minekut suudlen teda ja ütlen: „Ma ei tea miks, aga ma kuidagi ei taha, et sa…
Oli ilus juunikuu suvehommik, täpsemalt 7. juuni 2009. Sain telefonikõne ema töökohast: “Mariliis, su ema kukkus kokku ja viidi haiglasse.” Ma ei osanud midagi halba aimata, sest ema oli aeg-ajalt ikka oma kõrge vererõhuga arsti juurde sattunud. Läksin Haapsalu haiglasse üsna rahuliku südamega, istusin ootesaalis. Ühel hetkel nägin kaugemalt kanderaamil…
2007. aasta november oli nagu ikka. Tulemas oli vanaema juubel ja saime õdedega kokku, et mõned uuemad pildid selle tarbeks teha ning kingiks ära raamida. Sel hetkel ei teadnud meist keegi, et juba järgmisel päeval pööratakse meie elu peapeale ja 9 kuud hiljem on meid õdedest alles vaid kolm. 20….
See viimane aasta on olnud emotsionaalselt minu elu kõige keerulisem aasta. Terve aasta ilma õeta, tema esimene surma-aastapäev. Süda puruneb uuesti tuhandeks killuks, kui ma selle välja kirjutan. Mäletan hetke, mis oli päev enne matuseid, kui ma pugesin enda teise õe kaissu ja ütlesin nuttes, et kuidas on võimalik, et…
Minu elu muutus, kui sain teada, et ootan esimest last. Milline rõõm ja ootus valdas mu südame! Olime elukaaslasega väga õnnelikud ja elevil. Kogu rasedus kulges hästi ja kergelt. Vahepeal tundus, et ma nagu polegi rase. Kõht läks suuremaks, lapse liigutused kõhus olid tunda ja ultraheliuuringutel nähtud pildid pisikesest ilmaimest…
Surmad lapsepõlvest Kahjuks olen pidanud enda mitte veel liiga pika eluaja jooksul (olen 33-aastane) käima matustel rohkem kui kahel käel sõrmi. Minu elust on inimesi ära viinud õnnetused, meri, enesetapp ja haigused. Nende inimeste seas on olnud minu nooruspõlve armastus, väga lähedasi sõpru, sõprade vanemaid, häid tuttavaid, lemmikloomi kui ka…
Kõhutunne aimab halba, aga proovin vägisi süstida endasse positiivsust ja kinnitada iseendale, et sellised asjad juhtuvad meist kusagil kaugel, aga meiega nii ei lähe. Sunnin ennast rahulikult hingama, ise samal ajal lennupileteid otsides. Tunnen, et kõik, mis mu ümber toimub on täiesti tühine. Ainus mõte on, et ma saaks nüüd…