Inimese elu ei lõpe ajaliselt päeval, mil tema hing meie hulgast lahkub. Emotsionaalselt jääb lahkunu oma lähedaste jaoks edasi elama mälestustes ja meenutustes, piltides ja lugudes.
Mälestuste meenutamine ning jagamine aitab meil säilitada sidet lahkunuga ja annab võimaluse minna tagasi ühiste hetkede ja tähenduslike sündmuste juurde. Üheks viisiks neid mälestusi talletada ja teistega jagada on leinaleht ehk mälestusleht, mis saadab lahkunut tema viimasel teekonnal – matusetseremoonial.
Lähedaste südameasjaks
Soovitan sõna “leina” asendada sõnaga “mälestus”, sest just mälestused aitavad meie leinast tingitud kurbusel ja igatsusel ühel päeval homsetest tänutundeks kasvada. Mälestusleht aitab meil, elavatel meenutada lahkunut sellisena nagu ta elas, mitte sellisena, nagu ta suri.
Mälestuslehe kujundamine võiks jääda pereliikmete ja lähedaste sõprade südameasjaks, sest just nemad tundsid lahkunut kõige lähemalt ning oskavad jäädvustada tema elutee, isikupära ja olemuse kõige ehedamal moel.
Psühholoogiliselt on mälestuste läbitöötamine oluline osa leinaprotsessist, millel on nii emotsionaalne, käitumuslik kui ka kognitiivne mõõde. Mälestuste meenutamine ja jagamine aitab leinajal oma tundeid teadvustada ja väljendada, kohaneda kaotusega ning luua lahkunuga uuel tasandil suhte. Seda suhet kannab ühine minevik, mis jääb tulevikus meid mälestustena saatma.
Kuidas mälestuslehte luua?
Millist infot mälestuselehele panna? Millised fotod valida? Kas kirjutada lühike elulookirjeldus või piirduda südamlike mõtetega? Siinkohal jagaksin lugejale mõningaid praktilisi soovitusi. Mälestusleht ei pea olema keeruline, glamuurne ega mahukas. Oluline on peegeldada lehel lahkunu olemust ja elatud elu sellisena nagu see oli tehes seda hoole ning armastusega.
Enne kujundamist mõelge, missuguseid mälestusi lahkunust soovite teiste leinajatega jagada. Kas soovite tutvustada lahkunu eluteed, tuua esile tema isikupära või luua lihtsa ning väärika meenutuste buketi? Mälestusleht ei pea sisaldama täielikku ülevaadet lahkunu elust, kuid valitud tekstid ja pildid võiksid moodustada harmoonilise koosluse.
Missugust infot võiks mälestuslehel presenteerida?
Mälestuslehel võiksid olla lahkunu nimi ning sünni- ja surmadaatum, mis annavad sellele konkreetse ja isikliku tähenduse. Olulised on fotod, mis aitavad meenutada inimest elavana. Soovitaksin valida fotod olulistest, õnnelikest ja tähenduslikest sündmustest: sünnipäev, pulmad, kooli lõpetamine, mõni meeldejääv üritus või hobi, mida lahkunu harrastas.
Mälestuslehel võib kasutada lühikesi tekste, olgu nendeks siis mõned read lahkunu lemmikluuletustest- või lauludest või aforismid lemmikraamatutest. Lahkunu poolt väljaöeldud mõtteterad annavad mälestuslehele sügavama tähenduse tuues esile tema maailmavaate ja väärtushinnangud. Miks mitte tuua välja võimalusel lahkunu humoorikas pool mõne armsa ja kõneka naljana? Lein ei keela naeratust ja sarnaselt pisaratele on sellelgi oma koht ja aeg – ka matustel.
Reegleid ei ole
Mälestuslehe koostamiseks ei ole reegleid. See on vaba, emotsionaalne, loominguline ja terapeutiline tegevus. Siin ei ole eksimisele ruumi, sest kõik, mis te teete, on õige. Ja kui te mälestuslehete valminuna oma käes hoiate ning teile naeratus näole tuleb, siis peegeldub selles rõõm ja tänutunne lahkunuga koos veedetud aegade eest.
Olge hoitud ja hoidke üksteist. Looge koos mälestusi, mis jäävad meenutama ühiseid aegu ja on lohutuseks ka siis, kui ühte teie seas enam ei ole.
Autor: Inna Narro
