Rubriik: Kogemuslood

Seekord jagan ma teiega lugu, mis leidis aset 29 aastat tagasi. Oma venna kaotuse lugu oli oluliselt lihtsam kirja panna, kui seda siin. Ma ei saa teiega jagada lahkunu nime ega rääkida väga täpselt sellest, mis juhtus. Kes teab, see teab. Püüan kirja panna endaga toimunu ja teen seda seepärast, et ka see lein sai …

Olen sageli tundnud soovi jagada enda lugu sellest, kui kaotasin oma kalli sõbra Valery. Seni on mind tagasi hoidnud see, et ma ei ole pereliige ning olen seetõttu enda valu varjul hoidnud. Justkui kaugemalt leinajad peaksid olema kuidagi tugevamad. Tegu on minu päeviku sissekannetega ja järgnev annab edasi neid hetki, tundeid ja olustikku, mida kogesin …

Surm ja lähedase kaotamine ei ole minu jaoks võõrad. Mul on teile rääkida mitu erinevat lugu. See lugu, mida täna teiega jagan, juhtus 32 aastat tagasi. Kui minult küsiti, kas oleksin nõus mõnda oma kaotuslugu jagama, olin veendunud, et seda lugu kirja pannes ma enam emotsionaalseks ei muutu. Ometi ei olnud ma veel ridagi kirjutanud, …

23 aastat tagasi muutis üks juulikuu päev minu ja minu lähedaste elus kõik. Korraga oli kõik väga teisiti, igaveseks teisiti. Mu isa hukkus liiklusõnnetuses. Tänaseks olen ma elanud ilma isata rohkem aega, kui ma sain elada koos temaga. Mäletan seda päeva osaliselt – on asju, mis on pisidetailideni meeles ja on asju, mis ei meenu …

Antud kirjutis põhineb minu mälestustel. Minu ema töötas kalmistuvahina ja isa oli hauakaevaja. Tol ajal oli surnuaiavaht esimene inimene, kelle poole pöörduti kui inimene oli lahkunud. Lähedased olid šokis ja nad ei teadnud, mida nad peavad tegema ja kuidas matuseid korraldada. Mu ema oli paljudele toeks. Minu vanemad tunnetasid ära, mida inimene täpselt vajas sellel …

Lubasin Marisele juba ammu, et kirjutan „Räägime surmast“ lehele ka enda loo. Tahtsin, et see lugu jõuaks nendeni, kes on olnud samas olukorras ja näitaks, et tegelikult ei ole nad maailmas üksi. Kui lugu sügisel ilmuma pidi, siis ma lihtsalt ei suutnud seda kirja panna. Vahepeal on ilmunud mitu lugu, kus mul on olnud tunne, …

Selle loo kirjutas “Räägime surmast” lehe looja Marise õde ehk tegu on sama kaotuse kirjeldamisega läbi teise inimese silmade. See on näide sellest, kuidas lähedase kaotus mõjutab kõiki veidi erinevalt, ka mälestused ja tunded on erinevad. Marise kaotuse lugu saad lugeda siit. *** Oli täiesti tavaline hommik. Teadsin, et mu õde on haiglas, aga olin …