Kolm aastat õe mälestust hoides. Maris Prisko

oktoober 29, 2024 1 Kommentaar

Mu õe surmast on möödas pea kolm aastat ja ometi tundub, nagu oleksin endiselt selle sügise rüpes, mil ta lahkus. Aeg kulgeb edasi, ja kuigi öeldakse, et lein leeveneb, olen pigem tajunud, kuidas see muutub – kohanedes ja põimudes mu argipäeva. Sel aastal tunnen leina erilist, vaikset kohalolu. Ta on justkui vana kaaslane, kellega oleme …

Loe veel “Kolm aastat õe mälestust hoides. Maris Prisko”

Rahuga teadmatuses. Eve* kogemuslugu

oktoober 22, 2024 0 Kommentaari

Just sellistel oktoobrikuu päevadel, nagu praegu, kui hommikud udused ja ööd külmad, meenuvad 12 aasta tagused sündmused. Siis jäi teadmata kadunuks minu isa.  Ta on kadunud Ühel suvalisel õhtupoolikul helistas isa naabrinaine ja uuris, kas isa on äkki Soome tööle läinud või kas tean, kus ta olla võiks, sest teda ei ole näha olnud. Ma …

Loe veel “Rahuga teadmatuses. Eve* kogemuslugu”

Väärikuse, heaolu ja elust rõõmutundmise loomisest elulõpu hoolduses. Inna Narro

oktoober 8, 2024 0 Kommentaari

Elada ilusasti ja surra kaunilt!¹ – seda Jaapani kultuuriruumist pärit filosoofilist loosungit järgides sooviksid paljud endale ilusat elu ja kaunist surma.  Ilusa elu tähendus on igaühe jaoks erinev. Ühe jaoks tähendab see rikkust, teise jaoks armastust, kolmanda jaoks tervist jne. Kui olen inimestega rääkinud sellest, mida tähendab nende jaoks mõiste “kaunis surm”, siis enamus sellele …

Loe veel “Väärikuse, heaolu ja elust rõõmutundmise loomisest elulõpu hoolduses. Inna Narro”

Mardi kaotuse lugu

september 24, 2024 0 Kommentaari

Lemmiklooma kaotus võib mõnele inimesele justkui tühisena tunduda. “Saad ju lihtsalt uue võtta,” arvavad paljud. Nende jaoks, kes on oma lemmiku aga kaotanud, on see midagi palju sügavamat ja emotsionaalselt kurnavat. Mart on üks neist inimestest, kelle jaoks on lemmikloomad kogu tema elu olnud midagi enamat kui lihtsalt loomad. Nad on olnud pereliikmed. Seetõttu mõistab …

Loe veel “Mardi kaotuse lugu”

Väljavõte raamatust “Vaikuse valgus”. Triinu Tints

august 20, 2024 0 Kommentaari

Triinu on Räägime Surmast lehel kirjutanud ka varem, jagades praktilist nõu, kuidas saavad tööandjad lapse kaotanud vanemaid toetada. Seda artiklit saad lugeda siit. Küll aga ei pruugi paljud teada, et Triinu on oma noore elu jooksul läbi elanud väga mitmed valusad kaotused. Sellest ajendatult on tänaseks tema sulest ilmunud ka raamat “Vaikuse valgus. Mõtteid viljatusest, …

Loe veel “Väljavõte raamatust “Vaikuse valgus”. Triinu Tints”

Kairiti kaotuse lugu. II osa

august 13, 2024 0 Kommentaari

Eelmises osas jagas Kairit oma vanemate kaotusega seotud peamisi hirme, lähedasena abi otsimise kogemust ning suhteid tööandjaga. Seekord saate lugeda tema mõtteid sellest, kui oluline on haige inimese lähedasena kuulata enda sisetunnet ning milline on tema peamine kahetsus seoses ema ja isa kaotusega. Samuti jagab Kairit vanemate lahkumisega seotud mõtteid nii surmast, leinast kui elust.  …

Loe veel “Kairiti kaotuse lugu. II osa”

Kairiti kaotuse lugu. I osa

august 6, 2024 0 Kommentaari

Jagan Teiega oma vanemate kaotusega seotud kogemusi ning mõtteid. Minu ema lahkus meie hulgast 14 aastat tagasi, diagnoosiks melanoom. Olin siis 15-aastane. Tema haiguslugu diagnoosist surmani kestis umbes pool aastat. Isa kaotasin 24-aastaselt. Peale kopsuvähi diagnoosi saamist elas ta veel üheksa kuud.  Sellel lool on minu silmis kaks eesmärki. Olen enda vanemate leinaga tegelemist väga …

Loe veel “Kairiti kaotuse lugu. I osa”

Testamendi tegemise kogemuslood

juuli 2, 2024 0 Kommentaari

Käesolevas artiklis jagab oma kogemusi lisaks Marisele ka tema hea sõber Andrus. Olen testamendist kirjutanud varemgi, kuid pidin piinlikkusega tunnistama, et endal oli testament tegelikult senini veel tegemata. Kui Andrus testamenti tegema hakkas, pakkus ta lahkesti, et võib protsessi kirja panna, et saaksime seda lehel jagada. Mõeldud, tehtud. Siis jäi see kirjutis aga mõneks ajaks …

Loe veel “Testamendi tegemise kogemuslood”

Isa surmaga kaotasin ka perekonna. Kogemuslugu

juuni 18, 2024 0 Kommentaari

Mälestus isast on soe, ere ja toob naeratuse suule. Ta oli meie perekonna vahvalt tukslev süda, mees, kes hoidis kogu perekonda ühtsena koos. Tema elutarkus, tingimusteta armastus ja mõistvus olid meie perekonna alustalad. Tema poole võis pöörduda iga mure ja muidugi ka rõõmuga. Ta oli väheste sõnade mees, kuid kui ta midagi ütles, siis oli …

Loe veel “Isa surmaga kaotasin ka perekonna. Kogemuslugu”