Sotsiaalmeedial on meie igapäevaelus oluline osa, pakkudes võimalust hoida sidet sõprade ja pereliikmetega, jagada kogemusi ja informatsiooni ning osaleda ühiskondlikes aruteludes. Kuid mis juhtub meie sotsiaalmeediakontodega pärast meie surma? See küsimus on järjest aktuaalsem, sest suur osa meie elust on digitaalselt talletatud. Taolised platvormid saavad lahkunute kontode osas küsimusi ilmselt…
Nii nagu igaühe lein, on ka sobivad toetusmeetodid individuaalsed. Seekord võttis Räägime Surmast vabatahtlik Elisa Järvsalu ühendust kunstiterapeut Helen Tartesega. Helen on kogenud kunsti- ja psühhoterapeut ning psühhoanalüütik, tema tegemiste kohta saab täpsemat infot veebilehelt www.helentartes.ee Kunstiteraapia olemus Elisa: Helen, mis see kunstiteraapia üldse on? Helen: Kunstiteraapia on teaduspõhine kunstimeetodite…
Kui kätte jõuab hetk, mil elus on esimest korda vaja matuseid korraldada, siis tundub kõike kindlasti palju. Eriti kui minna näiteks matusebüroode kodulehtedele ning näha lõputuid nimekirju asjadest, mille seast peab valima välja mis sobib ja mis mitte. Maris kirjutas enda kogemusest matuse korraldamise osas meie lehele juba üsna ammu….
Oma teed valides oleme inspireeritud kogemustest, mis on jätnud meie sisse sügava jälje või meid meeldejäävalt puudutanud. Minu kogemus ema haiguse ja surmaga oli see, mis õpetas mulle surma täielikkust ja tema reaalsust. Juba väikesest saati on mul selle teema vastu huvi olnud: mõtisklused elust ja sellest, kuidas mõned väljuvad…
Olen varasemalt kirjutanud, et hauaplatsi külastamine ei ole minu viis leinata. Muidugi käin ma haual tähtpäevade puhul, aga niisama surnuaeda ma väga ei kipu. Kui hakkasin mõtlema hauaplatsi korrastamise ja hooldamise peale, siis mõistsin, et tean sellest väga vähe. Eks ikka tean, et vanad küünlaümbrised ja närtsinud lilled visatakse ära…
Käesolevas artiklis räägib Tiina Naarits-Linn lähemalt, kes on kriisinõustaja ja millisel juhul tasuks selle ameti esindaja poole pöörduda. Tiina Naarits-Linn on kriisinõustaja ja superviisor, psühholoogia õpetaja ja kriisinõustamise õppejõud ning Eesti Kriisinõustamise Ühingu juhatuse liige. Kriisinõustamine Elisa: Mida “kriisinõustamine” täpsemalt tähendab? Tiina: Kriisinõustamine on võimalikult kohene kriisi- ja traumateadlik psühhosotsiaalne…
Mul on siiralt hea meel, et nende pooleteise aasta jooksul, mil Räägime Surmast leht on toimetanud, on nii mõnigi lugeja ja kirjutaja mõistnud, et surmast tuleb rääkida varakult. Mida kauem me neid vestlusi edasi lükkame, seda raskemaks see muutub. Aga miks ei jõua vajalik muutus siiski ühiskonda? Vastus on lihtne….
Lähedase kaotamine on enamike inimeste jaoks üks stressirohkemaid sündmuseid elus. See võib nädalateks ja kuudeks mõtte- ning tundemaailma segi paisata, rääkimata igapäevaelu puudutavatest muutustest. Suurem osa inimesi kogeb leinaperioodil erinevaid intensiivseid tundeid, näiteks kurbus, viha, süü, tuimus, ning mängib peas läbi erinevaid „mis oleks kui…“ stsenaariumeid. Järk-järgult aga lahkunuga seotud…
Seda, et lein vajab teist inimest, kogeb enamik leinajaid. Kaotusest tingitud kurbus ja valu otsivad hingest väljapääsu ja rääkimine on üks võimalus leevendust leida. Rääkida võib nii lähedase kui ka võhivõõraga, kuid sagedamini otsib inimene abi terapeudilt. Seda eriti olukorras, kus lein tabab samaaegselt ka neid, kellele senini elu rasketel…