Seekordses videoartiklis selgitab Wideni Advokaadibüroo advokaat Marie Mari Maasik, kas pärija võib kasutada pärandvara enne selle jagamist, näiteks elada majas.
Pärand avaneb ehk läheb pärijatele üle hetkel, mil pärandaja sureb. Seni, kuni pärandvara ei ole jagatud, kuulub see pärijatele ühiselt. See tähendab, kõik pärijad omavad kogu vara samal ajal. Ehk ollakse vara ühisomanikud ja mitte ükski pärijatest ei ole selle vara ainuomanik. Seega, kui näiteks pärandi moodustab üks maja või korter, ei saa ükski pärijatest öelda, et see pärandvara kuulub talle.
Kuidas pärandvara pärimismenetluse ajal kasutada
Kui üks pärija kasutab vara – näiteks elab selles majas või korteris – tekib küsimus, kas seda pärandvara kasutav pärija peab teistele pärijatele hüvitist maksma? Kõige lihtsam oleks see, kui pärijad räägivad läbi ja lepivad kokku, kuidas pärandvara pärimismenetluse ajal kasutatakse.
Näiteks kui pärandiks ongi üks maja või korter, siis võiksid pärijad omavahel kokku leppida, kes seda kasutab ja kuidas jaotatakse maja või korteriga seonduvad kulud. Lisaks ka kas see pärija, kes asja kasutab, maksab hüvitist teistele pärijatele selle eest, et nemad seda maja või korterit kasutada ei saa.
Üpris sageli pärijad sellist kokkulepet ei tee ning võivad tekkida vaidluskohad. Näiteks kui maja või korteriga seonduvad regulaarsed kulud – korterite puhul tuleb maksta kommunaalkulusid – ja neid on maksnud kõik pärijad koos, aga korterit ennast kasutab vaid üks pärija, võib selline olukord tunduda ebaõiglane ja viia konfliktideni.
Kasutuseelise hüvitamine
Üldjuhul peaks lähtuma sellest, et kui üks pärija rikub teiste pärijate omandiõigust või valdust, on teistel pärijatel õigus nõuda selle eest kasutuseelise hüvitamist. Ehk sisuliselt hüvitist selle eest, et üks pärija kasutab asja olukorras, kus ka kõikidel teistel pärijatel on õigus kasutada seda sama asja samal ajal.
Kohtupraktikast on aga näide, kus kohus leidis, et pärijal on õigus nõuda sellist hüvitist ainult siis, kui pärija on saanud tegeliku võimu asja üle ja siis rikutakse tema õigusi. Tegelikust võimust saame rääkida siis, kui asi on meie mõjusfääris ehk näiteks on olemas võtmed majja või korterisse pääsemiseks. Küll aga see, kuidas selline vaidlus õiguslikult lõplikult laheneb, selguks kohtus. Lõpptulemust võib olla keeruline ette ennustada ja võib sõltuda rohketest detailidest.
Seega võiks meeles pidada, et üldjuhul on lihtsam vaidlusi ennetada, vaidlusi ära hoida ja see võib olla ka rahaliselt soodsam. Sisetunne mingis olukorras võib öelda üht, aga õiguslik olukord võib osutuda reaalsuses keerulisemaks kui alguses arvatakse.
Autor: Widen Legal
