Mälestustätoveeringud

mai 9, 2023 0 Kommentaari

Hiljuti jagasime siin lehel, kuidas muusikateraapia võib aidata leina korral. Samamoodi võib läheneda ka tätoveeringutele ehk erinevad loomingulised tegevused aitavad väljendada leina läbi kunsti. Antud postituse kirjutamisel oli abiks tuntud Eesti tätoveerija Piret Valdna (Spirit Animal Tattoos’t), kes enda karjääri jooksul on puutunud kokku nii mälestustätoveeringute kui ka kaotuslugudega. Ta tõdeb, et lein, suured elumuutused …

Loe veel “Mälestustätoveeringud”

Berit Silvia kaotuse lugu

mai 2, 2023 0 Kommentaari

Kätte on jõudnud esimene jõulupüha, kui alustan kirjutamist. Mind ajendas kummaline uni, kus seisin oma elutoas, minu kõrval oli keegi sõber ja minu isa. Ma julgustasin oma sõpra leinama ja näitasin, kuidas seda ise teen. Laotasin laua peale teki, mida minu isa tihti kasutas, ning hakkasin vaikselt seda kokku lappima. Pisarad pääsesid paisu tagant valla …

Loe veel “Berit Silvia kaotuse lugu”

Leinast muusikaterapeudi pilgu läbi. Kerli Remmelgas

aprill 25, 2023 0 Kommentaari

Muusika võimaldab minna tagasi koos oldud kaunitesse mälestustesse ka siis, kui meie armsaid inimesi ei ole enam meie hulgas. Need on positiivsed mälestused, mida ei saa meilt keegi ära võtta. Minu lapsepõlve ühe parima sõbra surmast saab juba viis aastat ja usun, et olen läbinud enamus leinaetappidest. „Siin ja sealpoolsus on alati üks,” ütles tema …

Loe veel “Leinast muusikaterapeudi pilgu läbi. Kerli Remmelgas”

Anna kaotuse lugu

aprill 18, 2023 1 Kommentaar

Sa ei arva kunagi, et see juhtub sinu perega. Alati kuuled ja näed, kuidas on teistel, aga mitte meil. Mis sest, et surma ning haigestumist oli selleks hetkeks meie suguvõsas mitmeid kordi olnud, ei arva sa kunagi, et nüüd on järg meieni jõudnud. Oli 17. august 2017. aastal. Ema oli Ida-Tallinna Keskhaiglas täiendavatel sooleuuringutel seoses …

Loe veel “Anna kaotuse lugu”

Elundidoonorlus

aprill 11, 2023 0 Kommentaari

Vereloovutamine on ilmselt enamusele meist teada-tuntud doonorluse võimalus. Miskipärast on teised võimalused doonoriks hakata palju vähemtuntud. Märtsis andsid väga paljud terviseasutused hoogu elundidoonorluse kampaaniale „Elu pärast“. Meil oli samuti plaanis sel teemal kirjutada, et anda omapoolne panus elundidoonorluse teadlikkuse tõstmisele. Seda eelkõige seetõttu, et seni on vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast allkirjastanud digilugu.ee lehel tahteavalduse …

Loe veel “Elundidoonorlus”

Stella-Kadi kaotuse lugu: Minu kallis Mimmu

aprill 4, 2023 0 Kommentaari

Tema on minu vanaema Mimmu. Sellel pildil on ta just puhunud ära oma 75nda sünnipäeva küünlad. Vanaema on mulle väiksest peale väga kallis olnud, ta on olnud ainus vanaema, kes on minuga tegelenud, hoolitsenud. Ta ei suutnud paigal istuda, pidevalt meeldis toimetada ja ringi tuisata. Diagnoos Kõik sai meie jaoks alguse 2021. aasta kevadel, kui …

Loe veel “Stella-Kadi kaotuse lugu: Minu kallis Mimmu”

Kirst vs urn… või hoopis puu?

märts 28, 2023 1 Kommentaar

Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlves kogetud kirstumatuseid. Kui mitte seda, siis vähemalt kurva ilmega fotosid avatud kirstu taga olevatest lähedastest. Jah, veel paarkümmend aastat tagasi oli peamine matmisviis kirstuga mulda minek. Aga ajad on muutunud ning kuigi Eesti on alles avastamas uusi viise, siis näiteks USAs on võimalusi nii palju, et mõni valibki lausa mitu …

Loe veel “Kirst vs urn… või hoopis puu?”

Minu õe matus

märts 14, 2023 0 Kommentaari

Olen seda päris mitmel korral kirjutanud, et oma õe matusest ja üldse kogu matusepäevast mäletan ma väga üksikuid seikasid. Esialgu tundus isegi mõeldamatu, et sellest üldse midagi kirjutada saan. Aga ajapikku olen üles kirjutanud need momendid, mis suvalistel hetkedel meenunud on. Osad hetked ei ole mul ilmselt isegi päriselt meeles, vaid ma arvan neid mäletavat, …

Loe veel “Minu õe matus”

Kerstini kaotuse lugu. I osa

märts 7, 2023 1 Kommentaar

Ma unistasin alati õnnelikust abielust. Sellest, et abiellun oma parima sõbraga ja meil ei ole iialgi koos igav. Me leiame igale probleemile lahenduse ning ei lahuta iialgi. Katkise pere lapsena oli see mul nö eesmärk omaette. Tundub nii naiivne, aga täpselt nii mul läkski. Noored ja armunud Leidsin juba 21-aastaselt endale inspireeriva, sügava analüüsivõimega, positiivse, …

Loe veel “Kerstini kaotuse lugu. I osa”