Karolyni kaotuslugu. V osa

märts 25, 2025 0 Kommentaari

Esimesed kuud pärast matuseid möödusid justkui autopiloodi peal. Ma ärkasin, tegin tööd, käisin trennis ja lihtsalt nutsin tunde. Pisarad voolasid, aga tunne muutus seeläbi veidi kergemaks. Lisaks K-ga koos elamisele, me ka töötasime samas asutuses, mistõttu olin harjunud temaga väga palju aega koos olema. Tajusin tema puudumist igapäevaselt nii kodus kui ka tööl. Minult küsiti …

Kuidas minna eluga edasi pärast oma lapse suitsiidi? Karmeni kogemuslugu

märts 18, 2025 1 Kommentaar

2021. aasta sügisel kaotasin oma lapse suitsiidile. Mäletan, et üks esimesi küsimusi, mille mõned päevad hiljem ühele juba aastate eest lapse kaotanud emale esitasin, oli: “Kuidas on võimalik üldse edasi elada pärast sellist kaotust?” Ja et olen viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud uute emadega, kes värskes kaotuses samas kohas seisavad, otsustasin mõned mõtted kirja …

Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. II osa

märts 11, 2025 0 Kommentaari

Avapildil palliatiivravi eksperdid Katre Põder, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kurt Cassar, Kristi Luksepp ja Jane Kaju. Seekordses artiklis jätkame Katre ja Kristi muljete ja kogemustega IPPE+ programmist ning saame teada, milliseid arenguid sooviksid nemad näha palliatiivravi valdkonnas Eestis. Milliseid teemasid peamiselt käsitleti? Katre: Seekordses PPE+ programmis käsitleti mitmeid olulisi palliatiivravi teemasid. Toimusid erinevad töötoad, kus …

Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. I osa

märts 4, 2025 0 Kommentaari

Osalesime 27.-31. jaanuarini 2025 Belgias Gentis toimunud rahvusvahelises interdistsiplinaarses palliatiivravi ja elulõpu hoolduse õppeprogrammis (IPPE+), mis on suunatud juba palliatiivravi vallas tegutsevatele tervishoiutöötajatele ja mis toimub samal ajal tervishoiu tudengitele mõeldud Erasmus+ programmiga.  Õppurid üle maailma on saanud Artevelde rakenduskõrgkoolis palliatiivravialaseid baasteadmisi ja praktilisi oskusi nende rakendamiseks juba 18 aastat. Eestist osales sellel aastal programmis …

Karolyni kaotuse lugu. IV osa

veebruar 25, 2025 0 Kommentaari

Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse organiseerimise tegi lihtsaks see, et meil, K lähedastel, oli kõigil matustest sarnane nägemus ja korraldasime …

Viimane sõnum lahkunule. Jane Kaju

veebruar 18, 2025 0 Kommentaari

Pärast enda taaskohtumise artiklit, kus taastasin perekonna vanu VHS kassette ja nägin taaskord enda vanavanemaid, jäin mõtlema, mida ütleksin neile täna? Mida sooviksin neile öelda, kui mul oleks veel viimane võimalus seda teha? Lasin ka Räägime Surmast lugejatel endalt seda küsimust küsida ning täna saame veidi piiluda nende valusatesse hingesoppidesse, kust need sõnad pärinevad. “Oled …

Hauaplatsi valimine: kuidas leida sobiv matmiskoht? Maris Prisko

veebruar 11, 2025 0 Kommentaari

Oleme Räägime Surmast lehel kirjutanud erinevatest matmisviisidest ja ka sellest, millele mõelda, kui viimset puhkepaika valida. Kuigi tänapäeval on mitmeid matmisviise, valivad paljud inimesed endiselt traditsioonilise matmise. Sobiva hauaplatsi leidmine on oluline samm lahkunule väärika puhkepaiga ning lähedastele mälestuspaiga loomiseks. See võib olla emotsionaalselt keeruline protsess, mistõttu on oluline võtta selleks aega ning vajadusel küsida …

Karolyni kaotuse lugu. III osa

veebruar 4, 2025 0 Kommentaari

Tavatsen öelda, et K haiglas viibimise ajal ja pärast tema surma ei andnud alla mu vaim, vaid mu keha. Viie päevaga, mil K haiglas oli, kaotasin viis kilo ja kaalusin oma 156 cm pikkuse juures 48 kg. Pärast tema surma tundsin ligi üheksa kuud teravat valu rindkeres. Sama tunne on kordunud septembris igal aastal pärast …

Marta Lotta kaotuse lugu

jaanuar 28, 2025 0 Kommentaari

Kirjutan täna, isadepäeval, teemast, mis on minuga juba üle viieteistkümne aasta kaasas käinud. Mis tunne on kaotada isa, kui oled ise alles väike laps ja õieti ei teagi, mida surm endast kujutab ja kuidas sellega toime tulla? Aprillipäev, mis muutis kõik Ma kaotasin oma isa 9-aastaselt. Mäletan toda aprillikuu päeva üsna lünklikult, kuid see nägi …