Anna kaotuse lugu

aprill 18, 2023 1 Kommentaar

Sa ei arva kunagi, et see juhtub sinu perega. Alati kuuled ja näed, kuidas on teistel, aga mitte meil. Mis sest, et surma ning haigestumist oli selleks hetkeks meie suguvõsas mitmeid kordi olnud, ei arva sa kunagi, et nüüd on järg meieni jõudnud. Oli 17. august 2017. aastal. Ema oli Ida-Tallinna Keskhaiglas täiendavatel sooleuuringutel seoses …

Loe veel “Anna kaotuse lugu”

Elundidoonorlus

aprill 11, 2023 0 Kommentaari

Vereloovutamine on ilmselt enamusele meist teada-tuntud doonorluse võimalus. Miskipärast on teised võimalused doonoriks hakata palju vähemtuntud. Märtsis andsid väga paljud terviseasutused hoogu elundidoonorluse kampaaniale „Elu pärast“. Meil oli samuti plaanis sel teemal kirjutada, et anda omapoolne panus elundidoonorluse teadlikkuse tõstmisele. Seda eelkõige seetõttu, et seni on vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast allkirjastanud digilugu.ee lehel tahteavalduse …

Loe veel “Elundidoonorlus”

Stella-Kadi kaotuse lugu: Minu kallis Mimmu

aprill 4, 2023 0 Kommentaari

Tema on minu vanaema Mimmu. Sellel pildil on ta just puhunud ära oma 75nda sünnipäeva küünlad. Vanaema on mulle väiksest peale väga kallis olnud, ta on olnud ainus vanaema, kes on minuga tegelenud, hoolitsenud. Ta ei suutnud paigal istuda, pidevalt meeldis toimetada ja ringi tuisata. Diagnoos Kõik sai meie jaoks alguse 2021. aasta kevadel, kui …

Loe veel “Stella-Kadi kaotuse lugu: Minu kallis Mimmu”

Kirst vs urn… või hoopis puu?

märts 28, 2023 1 Kommentaar

Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlves kogetud kirstumatuseid. Kui mitte seda, siis vähemalt kurva ilmega fotosid avatud kirstu taga olevatest lähedastest. Jah, veel paarkümmend aastat tagasi oli peamine matmisviis kirstuga mulda minek. Aga ajad on muutunud ning kuigi Eesti on alles avastamas uusi viise, siis näiteks USAs on võimalusi nii palju, et mõni valibki lausa mitu …

Loe veel “Kirst vs urn… või hoopis puu?”

Millele me otsa vaatame, kui peame otsa vaatama surmale? Karl Käsnapuu

märts 21, 2023 1 Kommentaar

Surmale otsa vaatamise mõttes elame me praegu justkui aegade vahelises ajastus. Natukene aega tagasi oli surmast rääkimine ja isegi mõtlemine lääne kultuuriruumis suur tabu. Praegu on elu lõpuga seonduva arvesse võtmine hakanud arusaadavamaks ja olulisemaks muutuma. Olen kindel, et mõne ajaga võtab arenenud maailm elu ajutisuse olemuse jõudsalt arvesse igasugustesse inimelu korraldavatesse valemitesse. Teistpoolsuse teaduslik …

Loe veel “Millele me otsa vaatame, kui peame otsa vaatama surmale? Karl Käsnapuu”

Minu õe matus

märts 14, 2023 0 Kommentaari

Olen seda päris mitmel korral kirjutanud, et oma õe matusest ja üldse kogu matusepäevast mäletan ma väga üksikuid seikasid. Esialgu tundus isegi mõeldamatu, et sellest üldse midagi kirjutada saan. Aga ajapikku olen üles kirjutanud need momendid, mis suvalistel hetkedel meenunud on. Osad hetked ei ole mul ilmselt isegi päriselt meeles, vaid ma arvan neid mäletavat, …

Loe veel “Minu õe matus”

Kerstini kaotuse lugu. I osa

märts 7, 2023 1 Kommentaar

Ma unistasin alati õnnelikust abielust. Sellest, et abiellun oma parima sõbraga ja meil ei ole iialgi koos igav. Me leiame igale probleemile lahenduse ning ei lahuta iialgi. Katkise pere lapsena oli see mul nö eesmärk omaette. Tundub nii naiivne, aga täpselt nii mul läkski. Noored ja armunud Leidsin juba 21-aastaselt endale inspireeriva, sügava analüüsivõimega, positiivse, …

Loe veel “Kerstini kaotuse lugu. I osa”

Alustame lõpust

veebruar 28, 2023 0 Kommentaari

18. veebruaril toimus Kuressaares esimene “Alustame lõpust” laager, mis oli suunatud kõigile huvilistele, kes soovisid õppida elu lõpu ja surma teemadel. Üritust viisid läbi elulõpu toetaja Jane Kaju ning kogemusnõustaja Kairit Lindmäe. Aeg tegudeks Ilmselt, kes on minuga rääkinud surma teemadel viimase aasta jooksul on seda kuulnud, kuidas rõhk on hetkes elamisel. Detsembri alguses jõudsin …

Loe veel “Alustame lõpust”

Tööandja toetusvõimalused lapsevanemale pärast lapse surma. Triinu Tints

veebruar 21, 2023 0 Kommentaari

Kuigi surm on osa elust, võib see paljudele inimestele olla hirmutav ja võõras. Seda enam, kui sureb laps, sest see on vastuolus elu loomuliku käiguga. Lapse surm on vanematele äärmiselt traumeeriv kogemus, mille mõju on pikaajaline ja etteennustamatu. On oluline mõista, et kui sureb laps, ei ole isa lein väiksem ema omast. Samuti ei ole …

Loe veel “Tööandja toetusvõimalused lapsevanemale pärast lapse surma. Triinu Tints”