Klaas kangemat mälestamiseks või unustamiseks. Jane Kaju

aprill 15, 2025 0 Kommentaari

Ilmselt on enamus meist peielauas kuulnud ütlust: „No kui muidu ei võta, siis kadunukese mälestuseks ikka.“ See justkui süütu traditsioon peegeldab midagi palju sügavamat – viisi, kuidas me kaotusega toime tuleme. Lein on valus ja ettearvamatu protsess, mis toob kaasa tühjuse, mida kipume instinktiivselt täitma. Alkohol tundub paljudele lihtne lahendus – see summutab valu, vaigistab …

Loe veel “Klaas kangemat mälestamiseks või unustamiseks. Jane Kaju”

Ma arvasin, et olen leinaga rahu teinud… Maris Prisko

aprill 8, 2025 1 Kommentaar

…kuni ma vaatasin oma õepoja paistes silma ja tundsin, kuidas hirm mind halvas. Karolyni kaotuslugu on seni olnud kõige pikem nn järjejutt meie lehel. Sellest tulenevalt olen temaga viimastel kuudel ka palju suhelnud, sest ta on oma loo jutustamisele olnud väga pühendunud – otsinud pilte oma erakogust, sõnastanud hoolikalt igat lõiku. See on lihtsalt nii …

Loe veel “Ma arvasin, et olen leinaga rahu teinud… Maris Prisko”

Surija hooldamine. Liina Kasvandik

aprill 1, 2025 0 Kommentaari

Kui tänapäeval rääkida inimestega surmast või suremisest, siis tundub see kõik paljude jaoks õudne, eemaletõukav, lõplik. Surm on justkui midagi sellist, mis peab olema surutud haiglaseinte vahele, kaugele eemale elavatest, sest mine sa tea, kui ohtlik võib surnud lähedane olla. Mina ei saa sellest suhtumisest aru, üldse ei saa. Kui esimest korda oma tööst sugulaste …

Loe veel “Surija hooldamine. Liina Kasvandik”

Karolyni kaotuslugu. V osa

märts 25, 2025 0 Kommentaari

Esimesed kuud pärast matuseid möödusid justkui autopiloodi peal. Ma ärkasin, tegin tööd, käisin trennis ja lihtsalt nutsin tunde. Pisarad voolasid, aga tunne muutus seeläbi veidi kergemaks. Lisaks K-ga koos elamisele, me ka töötasime samas asutuses, mistõttu olin harjunud temaga väga palju aega koos olema. Tajusin tema puudumist igapäevaselt nii kodus kui ka tööl. Minult küsiti …

Loe veel “Karolyni kaotuslugu. V osa”

Kuidas minna eluga edasi pärast oma lapse suitsiidi? Karmeni kogemuslugu

märts 18, 2025 1 Kommentaar

2021. aasta sügisel kaotasin oma lapse suitsiidile. Mäletan, et üks esimesi küsimusi, mille mõned päevad hiljem ühele juba aastate eest lapse kaotanud emale esitasin, oli: “Kuidas on võimalik üldse edasi elada pärast sellist kaotust?” Ja et olen viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud uute emadega, kes värskes kaotuses samas kohas seisavad, otsustasin mõned mõtted kirja …

Loe veel “Kuidas minna eluga edasi pärast oma lapse suitsiidi? Karmeni kogemuslugu”

Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. II osa

märts 11, 2025 0 Kommentaari

Avapildil palliatiivravi eksperdid Katre Põder, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kurt Cassar, Kristi Luksepp ja Jane Kaju. Seekordses artiklis jätkame Katre ja Kristi muljete ja kogemustega IPPE+ programmist ning saame teada, milliseid arenguid sooviksid nemad näha palliatiivravi valdkonnas Eestis. Milliseid teemasid peamiselt käsitleti? Katre: Seekordses PPE+ programmis käsitleti mitmeid olulisi palliatiivravi teemasid. Toimusid erinevad töötoad, kus …

Loe veel “Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. II osa”

Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. I osa

märts 4, 2025 0 Kommentaari

Osalesime 27.-31. jaanuarini 2025 Belgias Gentis toimunud rahvusvahelises interdistsiplinaarses palliatiivravi ja elulõpu hoolduse õppeprogrammis (IPPE+), mis on suunatud juba palliatiivravi vallas tegutsevatele tervishoiutöötajatele ja mis toimub samal ajal tervishoiu tudengitele mõeldud Erasmus+ programmiga.  Õppurid üle maailma on saanud Artevelde rakenduskõrgkoolis palliatiivravialaseid baasteadmisi ja praktilisi oskusi nende rakendamiseks juba 18 aastat. Eestist osales sellel aastal programmis …

Loe veel “Palliatiivravi kogemused piiri tagant. Katre Põder ja Kristi Luksep. I osa”

Karolyni kaotuse lugu. IV osa

veebruar 25, 2025 0 Kommentaari

Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse organiseerimise tegi lihtsaks see, et meil, K lähedastel, oli kõigil matustest sarnane nägemus ja korraldasime …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. IV osa”

Viimane sõnum lahkunule. Jane Kaju

veebruar 18, 2025 0 Kommentaari

Pärast enda taaskohtumise artiklit, kus taastasin perekonna vanu VHS kassette ja nägin taaskord enda vanavanemaid, jäin mõtlema, mida ütleksin neile täna? Mida sooviksin neile öelda, kui mul oleks veel viimane võimalus seda teha? Lasin ka Räägime Surmast lugejatel endalt seda küsimust küsida ning täna saame veidi piiluda nende valusatesse hingesoppidesse, kust need sõnad pärinevad. “Oled …

Loe veel “Viimane sõnum lahkunule. Jane Kaju”