Seekordses videoartiklis räägib Wideni Advokaadibüroo advokaat Marie Mari Maasik sellest, millal vastutad pärimisel enda isikliku varaga.
Pärimine tähendab universaalset õigusjärglust – pärimisega ei saada ainult vara, vaid päritakse ka kohustused. Pärand ei ole “valikuline pakett”. Ainuke erisus on see, et edasi ei saa üldjuhul päranduda need õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
Mis ulatuses vastutad?
Tekib küsimus, et kui võtad pärandi vastu, siis kui suures ulatuses sa lõpuks pärandit vastu võttes vastutad? Pärijatel võiks olla huvi vastutada ainult pärandvara ulatuses. See tähendab, et võlgnevused makstakse ära selle vara arvelt, mis pärandi hulka kuulub. Praktikas tekib aga risk, et vastutus selliste võlgnevuste eest võib laieneda ka pärija enda varale.
Millal selline risk siis tekib? Esiteks siis, kui võetakse pärand vastu ilma, et oleks tegelik ülevaade, millised kohustused pärandiga kaasnevad. Ehk kui ei ole tehtud pärandvara inventuuri. Näiteks võivad sellisteks kohustusteks olla erinevad eelnevalt teadmata laenud, tehtud käendused, maksuvõlad. Aga ka kohustused, mis tõusetuvad lepingutest, mis kas ilmnevad või realiseeruvad hiljem. See tähendab, et vastutada võidakse ka võlgade eest, millest pärijal endal ei olnud aimugi.
Pärandvara inventuuri vajalikkus
Õiguslikult ei tähenda teadmatus võlgadest seda, et neid võlgnevusi ei oleks olemas. Teadmatus ei vabasta automaatselt vastutusest. Küsimus on pigem selles, kas pärija on käitunud piisavalt hoolsalt ja piiranud õigel ajal oma vastutust läbi selle, et on palunud näiteks notaril läbi viia pärandvara inventuuri. Just pärandvara inventuuriga saab pärija piirata pärandvara väärtusega oma vastutust nende kohustuste eest, mis pärandiga kaasa tulevad. Mõningatel juhtudel võib pärandvara inventuuri tegemine olla üldsegi kohustuslik.
Mis juhtuda võib?
Kui ei tehta õigeid samme õigel ajal, võib juhtuda, et pärandaja võlausaldajad ehk need, kellele pärandaja võlgu oli, pöörduvad sinu kui pärija poole ja nõuavad võlgnevuste maksmist. Lõpuks tulebki need summad ise pärijal ära maksta. Praktikas kohtabki selliseid juhtumeid, kus inimesed võtavad pärandi vastu heas usus ja ei kaardista riske, mis pärandiga võivad kaasneda. Mõni aeg hiljem aga selgub, et pärandiga seonduvaid kohustusi on rohkem kui pärandvara ennast ja siis on juba hilja midagi muuta.
Seega, kui pärimise protsessis tekib vähimgi kahtlus, et pärandvara võib kaasa tuua varjatud ja ootamatuid riske, tuleks paluda notaril läbi viia pärandvara inventuur. Kuigi pärandvara inventuuri tegemine on täiendav kulu, võib see esialgne kulu tuua tegelikkuses suure säästu just selle arvelt, et ennetatakse hilisemate vaidluste pidamist ja konfliktiolukordade teket.
Autor: Widen Legal
