Järjekorras juba üheksandas videoartiklis räägib Wideni Advokaadibüroo advokaat Marie Mari Maasik sellest, mis juhtub, kui üks pärijatest ilmub välja hiljem ja nõuab teistelt pärijatelt oma osa.
Pärimismenetluses tuvastab notar pärijad erinevate registrite ja esitatud andmete alusel. Tavaliselt kasutatakse selleks rahvastikuregistrit, vajadusel viiakse läbi pärijate väljaselgitamise üleskutsemenetlus.
Praktikas ei pruugi aga kõik andmed olla täielikud. Näiteks võivad andmed registrites või dokumentides olla puudulikud, valed või hiljem täpsustunud. Nii võibki juhtuda, et õigustatud pärija ilmub välja alles pärast pärimismenetluse lõppu.
Aga mis sel juhul edasi saab?
Inimesel, kes arvab, et ta on õigustatud pärima, on õigus pöörduda kohtusse ja paluda kohtul tuvastada tema pärimisõiguse olemasolu. On ka võimalus paluda notaril endal tunnistada pärimismenetluses väljastatud pärimistunnistus või muu tunnistus kehtetuks siis, kui hilisemalt on selgunud selle ebaõigsus. Sellisel juhul viiks notar läbi uue pärimismenetluse. Kui notar keeldub mõnd tunnistust kehtetuks tunnistamast, on ikkagi vaja pöörduda lõppkokkuvõttes kohtusse oma õiguste jõustamiseks.
Arvestada aga tuleb sellega, et pärimismenetluses võib olla palju erinevaid asjaolusid ja tegureid, mitmeid osapooli, palju tugevaid emotsioone ja keerulisi õigussuhteid. Seetõttu sõltub see, milliseid nõudeid ja kellele tuleks esitada, konkreetse olukorra asjaoludest. Just sellepärast võib olla oluline kaasata protsessi võimalikult vara ka õigusnõustaja, kes saab aidata tagada, et tehakse õiged sammud õigel ajal.
Olukorras, kus arvad, et oled kellegi õigustatud pärija või oled seotud pärimismenetlusega, kus ilmub välja seni teadmata pärija, tuleks arvestada võimalike konfliktidega. Sellised vaidlused ei kao ega lahene ära iseenesest. Elu on näidanud, et pärimine ei saa alati lõppu notari juures ja hilisemate vaidluste tekkimine on võimalik.
Autor: Widen Legal
