Sügishooaja avab järjekorras juba seitsmes videoartikkel, kus Advokaadibüroo Widen vandeadvokaat Getter Ulla räägib täpsemalt sellest, kas pärandist on võimalik kellegi kasuks loobuda.
Kujutame ette sellist olukorda: Jüri isa sureb. Pärijateks on Jüri ja tema vend Marko. Jüri ütleb kohe: “Mul ei ole seda vara vaja. Las Marko saab kõik. Ma lihtsalt loobun.” Tundub loogiline, eks? Aga paari nädala pärast saab Jüri notarilt teate: pärijate ring on muutunud. Nüüd on Jüri asemel pärijateks tema alaealised lapsed. Jüri on üllatunud: “Kuidas see võimalik on? Ma ju tahtsin, et kõik läheks vennale.” Siin ongi üks kõige levinumaid eksiarvamusi pärimisõiguses – eeldus, et saab loobuda pärandist mõne konkreetse isiku kasuks.
Pärandist loobumine ei tähenda, et sa saad valida, kellele sinu osa läheb. Õiguslikult tähendab loobumine midagi muud: loetakse, nagu sa ei oleks kunagi pärija olnud. See tähendab, et sinu asemele astuvad järgmised pärijad, kes peaksid pärima seaduse järgi. Näiteks:
- kui sul on lapsed, astuvad nemad sinu asemele;
- kui lapsi ei ole, on pärijate ringis järgmiseks sinu vanemad;
- kui sobivaid pärijaid ei ole, võib lõpuks pärijaks saada isegi kohalik omavalitsus.
Lõplik otsus
See tähendab, et olukorras, kus Jüri pärandist loobub, ei lähe tema osa automaatselt vennale. Tema asemele võivad tulla hoopis tema enda lapsed – isegi siis, kui ta seda ei soovinud. Ja siit tekib järgmine praktiline probleem. Kui mängu tulevad alaealised, siis nende nimel ei saa otsuseid teha lihtsalt “pere sees kokkuleppel” ning teatud juhtudel on vaja kohtu nõusolekut.
Erisus on selles, et kui oled pärandist loobunud, siis ei ole sul vaja kohtu nõusolekut oma lapse nimel pärandist loobumiseks, saad seda teha kohtu nõusolekuta. Küll aga võivad ka sellised õiguslikud küsimused tekitada vaidluskohti ning muuta kogu protsessi oluliselt keerulisemaks, aeglasemaks ja kallimaks.
Igal juhul tuleb arvestada, et üldreeglina on pärandist loobumine lõplik otsus. Seega, kui oled pärandist loobunud, ei saa sa hiljem öelda, et “tegelikult ma mõtlesin ümber”. Seetõttu tuleb enne loobumist väga täpselt aru saada, millised on tagajärjed.
Mis on tagajärjed
Kui pärandist loobumise eesmärk on see, et konkreetne inimene – näiteks vend või õde – saaks pärimisprotsessis sinu pärandi arvelt rohkem vara või isegi kogu vara, siis pärandist loobumine ei pruugi olla õige lahendus. Sageli on mõistlikum võtta pärand vastu ja seejärel teha kokkulepped või jagada pärandvara soovitud viisil, nt kingitusena. See annab rohkem kontrolli olukorra üle ja aitab vältida ootamatusi.
Praktikas teebki olukorda keerulisemaks see, kui inimesed tegutsevad rutakalt, soovides teha kellelegi head või tegutsevad pärast lähedase surma tugeva emotsiooni pealt. Siis ei mõelda läbi seda, mis õiguslikud tagajärjed võib nende tegevus kaasa tuua. Ja siis avastataksegi end olukorrast, kus pärijate ring on ootamatult laienenud, otsuseid ei saa enam vabalt teha ja tehingud vajavad kohtu nõusolekut.
Seega, pärandist ei tohiks loobuda enne, kui sa saad täpselt aru:
- kes sinu asemele pärima hakkab;
- millised on loobumise tegelikud tagajärjed;
- kas sinu eesmärki saab saavutada mõne muu lahendusega, nt pärandvara jagamisega.
Kui eesmärk ongi suunata vara konkreetsele inimesele, tuleb see lahendada teadlikult ja õigete õiguslike sammudega, loobumine ei pruugi aga olla õige lahendus. Üks vale otsus võib muuta kogu olukorra oluliselt keerulisemaks, kui see alguses tundus olevat.
Autor: Widen Legal
