Esimestel päevadel oli peas suur segadus. Lähedastele rääkisin kõigest, mis juhtus, aga lähiperest väljapoole polnud ma valmis kellegagi kahekesi jääma. Umbes nädal pärast juhtunut tuli sõbranna külla. Organiseerisin selle kohtumise nii, et me poleks kahekesi ning oleks tegevust, muidu poleks ma ennast mugavalt tundnud. Ma polnud valmis juhtust rääkima. Lülitasin…
Pole lihtne end taas sellele lainele lülitada, tuletamaks seda kõike meelde ja elamaks seda taas läbi. Võib tekkida küsimus, et miks kirjutan ülejäänud lugu nii palju hiljem? Kartsin, et äkki unustan midagi olulist kirjutamata. Et siis on ju lugu nagu lõpetamata. Pean siiski endale aru andma, et see sündmus jääb…
3.–9. novembrini toimus Saaremaal esmakordselt temaatiline nädal „Mis saab edasi?”, mis keskendus elu lõpu, surma ja leinaga seotud küsimustele. Nädala eesmärk oli tuua nähtavale need tihti varju jäävad teemad ning tõsta kogukonna teadlikkust. Soovisime, et inimestel oleks juba varakult ülevaade võimalustest, mis puudutavad elu lõppu, surma, matuseid ja leina ning…
Minu nimi on Ott Kippar ning olen äsja arheoloogia erialal omandanud bakalaureusekraadi. Oma lõputöö kirjutasin Eesti rabadest leitud arheoloogilistest leidudest ja võimalikust koostööst turbakaevandajatega, kelle töö läbi suur osa leide päevavalgele tulnud on. Üheks huvitavaks ja oluliseks leiuks osutusid rabalaibad ehk sohu maetud inimesed. Pärast arheoloogiaajakirjas Tutulus ühest sellisest Viljandimaalt…
Õnneks on oktoober läbi. See kuu, mis algab alati rusuva raskusega rinnus, enne kui üldse aru saan, miks. Sest keha mäletab enne, kui mõistus järele jõuab. Sel aastal oli oktoober jälle erakordselt keeruline ehk ei ole päris nii, et iga aastaga läheb kergemaks. Mõnel aastal lööb leinalaine endiselt tugevalt üle…
Kerides aega 12 aastat edasi, jõuame 2023. aasta suvesse. Olen lõpetanud arstiõpingud, spetsialiseerumas eriarstiks, saanud emaks vahvale tüdrukutirtsule ning äsja avastanud, et ootan oma teist last. Minu lein ja igatsus ema järele on sealjuures käinud lainetena. On perioode, kus mälestus emast on kibemagus, kuid toob siiski naeratuse näole. Samas on…
“20:11”, “Ainult rahvas päästab rahva” (hispaania keeles: Solo el pueblo salva al pueblo) on ilmselt tavalise eestlase jaoks mitte midagi ütlevad fraasid. Hispaanlaste, täpsemalt valencialaste jaoks on nende kahe ütluse taga aga kohutavad mälupildid, tugev valu ja lein. Mainides sõna DANA meenub ilmselt mõnele eestlasele hägusalt aasta tagasi maailmas meediasse…
Kui täiskasvanuikka jõudmine tähendab paljude jaoks suurt vabadust, uusi võimalusi, keeldude kadumist ning õiguste tekkimist, siis minu täiskasvanuelu algas hoopis teisiti, kui ma seda kunagi ette kujutanud olin. Mõned nädalad pärast mu 18. sünnipäeva pidi mu ema minema plaanilisele lihtsale operatsioonile, mille järgselt oleks pidanud mõned päevad haiglas taastuma ning…
Oktoobri alguses viis Räägime Surmast leht koostöös Compensa Elukindlustusega Instagramis läbi kampaania, mille raames said kõik jälgijad otse ekspertidelt vastused kõikidele elukindlustusega seotud küsimustele. Järgnev artikkel annabki saadud vastustest kokkuvõtlikult ülevaate. Paljud usuvad, et elukindlustust pakutakse vaid inimestele, kes on füüsiliselt ja vaimselt täiesti terved ja kes elavad turvalist elu,…