Seekordses osas selgitab Advokaadibüroo Widen vandeadvokaat Getter Ulla seda, kes maksab pärandvara kulud enne selle jagamist.
Kujutame ette sellist olukorda: Mari isa sureb ja temast jääb maha korter. Korteril on veel laen, lisaks jooksevad igakuised kommunaalid – küte, elekter, muud tasud. Mari ja tema vend Jüri on pärijad. Alguses ei tee nad pärandvaraga midagi, sest arvavad, et “enne kui pärand jagatakse, ei pea keegi midagi maksma”.
Korter seisab tühjana, aga arved kogunevad. Samamoodi jäävad ka laenumaksed tasumata. Mõne kuu pärast helistab pank ja ütleb, et laenuleping öeldakse tasumata laenumaksete tõttu üles. Samal ajal saadab korteriühistu kommunaalide tasumise meeldetuletusi. Ja siis tekib vaidlus – Mari ütleb: “Mina ei kasuta seda korterit, miks mina peaks maksma?” Jüri vastab: “Mina ka ei taha üksi kõike kinni maksta.” Aga kes siis tegelikult maksab?
Solidaarne vastutus
Alustame kõige olulisemast põhimõttest. Pärand läheb pärijatele üle automaatselt pärandaja surma hetkel. See tähendab, et ei ole mingit vahepealset tühimikku, kus vara oleks justkui omanikuta. Koos varaga lähevad üle ka kohustused.
Ja siit tuleb teine oluline põhimõte: kuni pärandvara ei ole jagatud, kuulub see pärijatele ühiselt. See tähendab praktikas, et:
- kõik pärijad on seotud nii varaga kui varal lasuvate kohustustega;
- pärijad vastutavad kulude eest solidaarselt, s.t. kõik koos.
Solidaarne vastutus tähendab seda, et võlausaldaja – näiteks pank või korteriühistu – ei pea jagama nõuet pärijate vahel. Ta võib nõuda kogu summa ükskõik milliselt pärijalt. Ehk siis olukorras, kus Mari ja Jüri ei tasu arveid ega makseid, võib pank pöörduda näiteks ainult Mari poole ja nõuda temalt kogu võla tasumist. Seejärel võib Mari hiljem nõuda Jürilt tema osa tagasi, aga see on juba eraldi vaidlus pärijate vahel.
Vara haldamine
Oluline küsimus seisneb ka selles, et kes haldab vara ja võib sellega toiminguid teha? Tuleb meeles pidada, et kuni pärandvara ei ole jagatud, võib seda vallata, kasutada ja võõrandada üksnes pärijad ühiselt. See tähendab, et pärijad valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel ning pärijal on õigus kasutada pärandvarasse kuuluvat vara niivõrd, kui see ei takista teise pärija kaaskasutust.
Seega tuleb pärijatel leppida kokku, kes vara haldab ja kuidas, kes maksab arveid, kes suhtleb pangaga ja/või teiste ametiasutustega ning kes hoolitseb vara säilimise eest. Kui keegi seda ei tee, võivad sellel olla tagajärjed:
- kuhjuvad viivised ja leppetrahvid või muud võlgnevused;
- laenulepingu ülesütlemine;
- vara väärtuse langus (nt kütmata korter, hooldamata maja).
Mida teha?
Sagedaseks on ka olukord, kus üks pärija kasutab pärandvara – näiteks elab korteris –, aga teine pärija maksab kulusid või kulud kantakse pooleks. Siis tekib õigustatud küsimus: kas vara kasutaja peaks maksma hüvitist teisele pärijale? Üldjuhul jah, teine pärija võib nõuda hüvitist pärijalt, kes vara kasutab. Sellised vaidlused on väga levinud ja võivad jõuda kohtusse, kui pärijad kokkulepet ei saavutata.
Praktilises elus keskenduvad inimesed sageli sellele, kuidas vara jagada, aga unustavad, et enne jagamist tuleb seda vara hallata. Seega, kui olete üks pärija mitmest, siis kohe pärast pärandi avanemist:
- kaardistage pärandvaraga seonduvad kulud (nt kinnistu ostmiseks võetud laenud ja seonduvad laenumaksed, kommunaalkulud, erinevad maksud);
- leppige teiste pärijatega kokku, kes maksab vara haldamise kulud ja kuidas hiljem need kulud omavahel arveldatakse;
- dokumenteerige tehtud maksed – see on oluline hilisemate vaidluste vältimiseks.
Kui pärijad omavahel kokkulepet ei saavuta, tasub varakult kaasata õigusnõustaja. Mida kauem olukord venib, seda suuremaks kasvavad kulud, seda keerulisemaks muutuvad suhted ja seda suuremad on ka riskid hilisemal pärandvara jagamisel. Pärand ei tähenda ainult vara jagamist, vaid see tähendab ka vastutust. See vastutus algab kohe alates pärimisest, mitte alles siis, kui notar on pärimistunnistuse välja andnud.
Autor: Widen Legal
