Pärimine tekitab palju küsimusi ja ebakindlust – eriti siis, kui sellega esimest korda silmitsi seistakse. Just seepärast toome järgmise üheksa nädala jooksul koostöös Advokaadibüroo Widen õigusnõustajatega teieni videosarja, mis annab selged vastused kõige sagedasematele pärimisega seotud küsimustele. Iga osa juurde kuulub ka artikkel, et oleks võimalik sama teema ka kirjalikult üle lugeda. Esimene osa keskendubki küsimusele, kas testament kehtib, kui pärandaja ei saanud selle sisust aru? Sellele küsimusele annab vastuse Advokaadibüroo Widen partner ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
Testament, notar – kõik korras?
Kujutame ette sellist olukorda: Jüril ja Maril on eakas ema, Leida. Leida on 84-aastane, elab viimastel aastatel üksinda, tema tervis on järjest halvenenud. Tal on diagnoositud dementsus. Mõnel päeval tunneb ta lapsed ära, mõnel päeval mitte. Vahel unustab ta, kas ta on juba söönud, vahel ei mäleta, miks ta panka läks või kellele ta helistas. Viimastel elukuudel hakkab Leida juures sageli käima üks tuttav – näiteks naaber või kaugem sugulane.
Ta aitab Leidal poes käia, viib teda arsti juurde ja suhtleb tema nimel ametiasutustega. Pärast Leida surma selgub aga ootamatult, et Leida oli teinud testamendi, millest keegi midagi ei teadnud. Selle testamendi järgi ei päri enam Jüri ja Mari, vaid kogu vara saab hoopis see tuttav, kes oli Leida juures viimastel kuudel väga aktiivselt kohal. Jüri ja Mari ütlevad: “See ei saanud olla ema tegelik tahe. Ta ei saanud enam aru, mida ta teeb.” Tuttav vastab: “Testament on olemas, notar tõestas selle, järelikult on kõik korras.” Kas tõesti? Vastus on: mitte alati.
Teovõimelisus
Testament on õiguslikult ühepoolne tehing. See tähendab, et selleks, et testament kehtiks, peab inimene testamendi tegemise ajal aru saama, mida ta teeb. Ta peab mõistma vähemalt seda, milline vara tal on, kellele ta selle jätab ja millised tagajärjed sellel otsusel on tema lähedastele. Kui inimene testamendi tegemise ajal ei saanud oma teo tähendusest aru ega suutnud oma käitumist vastavalt sellele juhtida, võib olla võimalik, et inimene oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Seaduse loogika järgi võib selline tehing olla tühine ehk testament võib jääda õigusliku toimeta. Selleks, et tühise testamendi õigusjõust vabaneda, tuleks üldreeglina pöörduda kohtusse.
Oluline on aga mõista seda, et ainuüksi dementsuse diagnoos ei tähenda automaatselt, et testament on kindlasti kehtetu. Inimesel võibki olla mingi haigus, kuid tal võib siiski testamendi tegemise hetkel olla piisav arusaamisvõime, et testament kehtivalt teha. Seetõttu ei küsita kohtus ainult seda, kas inimesel oli mingisuguse arusaamist mõjutava haiguse diagnoos. Küsitakse palju täpsemalt: milline oli tema vaimne seisund just testamendi tegemise ajal?
Tõendid
Siin tulevad mängu tõendid. Väga olulised on meditsiinilised dokumendid: haiguslood, perearsti märkmed, neuroloogi või psühhiaatri hinnangud, ravimite info, haiglaravi dokumendid. Samuti võivad olla olulised tunnistajad: pereliikmed, hooldajad, naabrid, arstid, sotsiaaltöötajad. Nemad saavad kirjeldada, kuidas inimene vahetult enne testamendi tegemist käitus – kas ta tundis inimesi ära, kas ta sai rahaasjadest aru, kas ta eksis ajas ja kohas, kas ta väljendas järjekindlat tahet või muutus tema jutt päevade lõikes täiesti vastuoluliseks. Sellistes asjades tekib sageli küsimus ka pärandaja mõjutamises kas pettuse, ähvarduse, eksimusse viimise või muu lubamatu mõjutamise teel.
Sageli on sellistes vaidlustes keskne roll ka ekspertiisil, sest testamendi vaidlustamisel on vajalik väiteid tõendada. Kohus võib määrata eksperdi, kes hindab tagantjärele olemasolevate dokumentide ja ütluste põhjal, kas inimesel võis testamendi tegemise ajal olla piiratud teovõimega. See ei ole lihtne hinnang, sest ekspert ei kohtu enam pärandajaga. Ta töötab dokumentide ja varasemate kirjelduste põhjal. Seetõttu on väga tähtis, et tõendid oleksid kogutud põhjalikult ja nii vara kui võimalik.
Lubamatu mõjutamine
Teine oluline teema on pärandaja mõjutamine. Kõik sellised testamentide tegemise juhtumid ei ole sellised, kus inimene ei saanud üldse aru, mida ta teeb. Mõnikord võis inimene saada mingil määral olukorrast ja tagajärgedest aru, kuid keegi kasutas tema nõrkust ära. Näiteks hirmutas teda, et lapsed jätavad ta hooldekodusse või rääkis talle korduvalt, et perekond ei hooli temast. Või hoopis viis ta notari juurde olukorras, kus pärandaja sõltus temast täielikult – söögist, ravimitest, transpordist ja igapäevasest abist.
Sellisel juhul võib küsimus olla pettuses, ähvarduses, eksimusse viimises või muus lubamatus mõjutamises. Ka seda peab suutma tõendada. Kohtus ei piisa tundest, et “midagi oli valesti”. Vaja on näidata, milles mõju seisnes, millal see toimus ja kuidas see mõjutas pärandaja tahet. Kes peab seda kõike tõendama? Praktikas see, kes testamendi vaidlustab. Kui Jüri ja Mari väidavad, et ema ei saanud testamendi sisust aru või teda mõjutati, peavad nemad esitama kohtus sellise väite kohta tõendid. Kohus ei kõrvalda testamendi õigusjõudu lihtsalt seetõttu, et tulemus tundub ebaõiglane või on pereliikmetele ootamatu.
Vara edasi liikumine
Ja siin on veel üks praktiline risk. Kui kohe ei tegutseta, võib vara vahepeal liikuda edasi. Kinnisasi võidakse müüa, pangakontodelt raha kasutada, äriühingu osad ümber vormistada. Hiljem võib olukorra taastamine olla palju keerulisem. Lisaks peab arvestama ka ajaliste piirangutega – kui testament võidigi teha pettuse, ähvarduse või lubamatu mõjutuse ajendil, tuleb sellise testamendi tühistamise hagi esitada kohtusse ühe aasta jooksul alates hetkest, mil saadi teada tühistamise aluseks olevast asjaolust.
Seetõttu tuleb sellises olukorras kiiresti hinnata, kas on vaja esitada hagi ja kas on alust taotleda hagi tagamist – näiteks keelumärget kinnistusraamatusse või muid abinõusid, et vara ei liiguks vaidluse ajal edasi. Minu soovitus on lihtne: kui pärast lähedase surma ilmub välja testament, mis on tehtud ajal, mil pärandaja oli raske haiguse, dementsuse, tugeva ravimite mõju või sõltuvussuhte tõttu haavatavas seisundis, siis ärge oodake. Koguge tõendid, rääkige võimalike tunnistajatega ja pöörduge kiiresti õigusnõustamisele.
Autor: Widen Legal
