Oleme videosarjaga juba neljanda osa juures. Seekord selgitab Advokaadibüroo Widen vandeadvokaat Getter Ulla seda, kas pärismisleping võib “lukustada” vara ja jätta pärijad lõksu.
Mis on pärimisleping?
Testament on ühepoolne tehing – sa võid seda elu jooksul muuta nii mitu korda, kui soovid ja ükskõik millal. Pärimisleping on aga leping kahe või enama inimese vahel. See tähendab, et selle muutmine või tühistamine ei ole enam sinu ainuvõimuses ja vajalik on ka teise poole nõusolek.
Pärimislepingu puhul kehtib põhimõte: see, milles on kokku lepitud, on siduv ka tulevikus. Ja just siin peitubki risk. Pärimisleping “lukustab” teatud otsused, nt kellele vara läheb ja millistel tingimustel, sh missugune vara jaotatakse.
Kui teine lepingupool on elus, ei saa sa pärimislepingut lihtsalt muuta – muutmiseks on vaja ka teise poole nõusolekut. Kui teine lepingupool on juba surnud, muutub olukord veel keerulisemaks.
Peamised piirangud
Praktikas tekivad konfliktid näiteks järgmistes olukordades:
- tekkinud on uus abikaasa või elukaaslane;
- sündinud on uued lapsed/lapselapsed või pere on muudmoodi suurenenud;
- varasemate pärijatega on suhted halvenenud;
- varaline olukord on muutunud (nt ettevõtte müük, uue vara tekkimine).
Inimesed eeldavad, et nad saavad oma vara üle otsustada iga kell, kuid pärimisleping võib seda vabadust aga oluliselt piirata. Samas ei tohi pärimislepinguga piirata pärandaja õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada veel pärandaja eluajal.
Vaidlustamine
On ka olukordi, kus pärimislepingut püütakse pärast pärandaja surma vaidlustada. Näiteks väidetakse, et leping sõlmiti eksimuses või pärandaja ei saanud tegelikult aru, mida ta teeb. Aga need vaidlused ei ole lihtsad. Kohus lähtub eeldusest, et leping on kehtiv ja siduv. Selle ümberlükkamine nõuab tugevaid õiguslikke argumente ja tõendeid.
Ja siin on oluline praktiline järeldus. Pärimisleping ei ole “lihtsalt üks dokument”. See on strateegiline otsus, mille mõju võib kesta aastakümneid ja mõjutada ka olukordi, mida sa täna ette ei näe.
Kuidas läheneda?
Seega võiks asjale läheneda järgnevalt. Esmalt, enne pärimislepingu sõlmimist tuleb läbi mõelda mitte ainult tänane olukord, vaid ka võimalikud tulevikustsenaariumid. Näiteks, mis saab siis, kui perekondlik olukord muutub või kas ja mis ulatuses soovitakse säilitada paindlikkus vara üle otsuste tegemisel.
Seejärel, kui pärimisleping on juba sõlmitud ja elu on muutunud, ei tasu eeldada, et “küll kuidagi saab asju muuta”. Võib olla mõistlik lasta dokumendid õigusnõustajal üle vaadata – kas ja millised muutmis- või vaidlustamisvõimalused üldse eksisteerivad.
Pärimisleping võib olla väga hea tööriist oma vara planeerimisel, kui seda kasutatakse õigesti. Valesti kasutatuna võib see tõesti “lukustada” vara viisil, mis ei vasta enam sinu kui pärandaja tegelikule tahtele. Ja just sellepärast on see just üks selline olukord, kus õigusnõu kasutamine enne otsuse tegemist võib olla oluliselt odavam kui hilisem vaidluste pidamine.
Autor: Widen Legal
