Matusetoetus

mai 30, 2023 0 Kommentaari

Lähedase kaotuse ja leina kogemine on üks elu kõige raskemaid katsumusi. Küll aga ei pruugi taoline kaotus kaasa tuua vaid emotsionaalset koormat, vaid ka finantsilist. Matuse korraldamine on kulukas, isegi kui seda teha võimalikult tagasihoidlik. Kirst, urn, tuhastamine, matuseauto, jutlustaja, peielaud… kõik vajavad tasumist. Summad võivad kerkida ka väikese matuse korral kergesti üle 1000 euro. …

Loe veel “Matusetoetus”

Kerstini kaotuse lugu. II osa

mai 23, 2023 0 Kommentaari

On peaaegu kesköö. Homme on mul keskmisest tihedam tööpäev ja kõige õigem tegu oleks praegu magada. Aga ma ei saa, sest mõtted lendavad ja sõrmed tahavad selle kõik endast välja trükkida. Pisarad jooksevad mööda põski ja need on nii soolased… Vaatan helendavat ekraani ja mõtlen inimestest. Inimestest enda ümber – praegu, kui lein on valus …

Loe veel “Kerstini kaotuse lugu. II osa”

Mis on palliatiivne ravi? Saara Arulaane

mai 16, 2023 0 Kommentaari

“Palliatiivne ravi” on mõiste, mida isegi meedikutel on aeg-ajalt raske selgitada. Sõna “palliatiivne” tuleb ladinakeelsest tüvest “palliare”, mis tähendab mantliga katma või varjutama. Otsetõlge võib olla veidi eksitav – palliatiivne ravi ei tähenda tegelikult patsiendi katmist raviga. See tähendab tema katmist hoole ja tähelepanuga, et tal oleks hea. Palliatiivse ravi eesmärk Kui tavaliselt on ravi …

Loe veel “Mis on palliatiivne ravi? Saara Arulaane”

Mälestustätoveeringud

mai 9, 2023 0 Kommentaari

Hiljuti jagasime siin lehel, kuidas muusikateraapia võib aidata leina korral. Samamoodi võib läheneda ka tätoveeringutele ehk erinevad loomingulised tegevused aitavad väljendada leina läbi kunsti. Antud postituse kirjutamisel oli abiks tuntud Eesti tätoveerija Piret Valdna (Spirit Animal Tattoos’t), kes enda karjääri jooksul on puutunud kokku nii mälestustätoveeringute kui ka kaotuslugudega. Ta tõdeb, et lein, suured elumuutused …

Loe veel “Mälestustätoveeringud”

Berit Silvia kaotuse lugu

mai 2, 2023 0 Kommentaari

Kätte on jõudnud esimene jõulupüha, kui alustan kirjutamist. Mind ajendas kummaline uni, kus seisin oma elutoas, minu kõrval oli keegi sõber ja minu isa. Ma julgustasin oma sõpra leinama ja näitasin, kuidas seda ise teen. Laotasin laua peale teki, mida minu isa tihti kasutas, ning hakkasin vaikselt seda kokku lappima. Pisarad pääsesid paisu tagant valla …

Loe veel “Berit Silvia kaotuse lugu”