Vereloovutamine on ilmselt enamusele meist teada-tuntud doonorluse võimalus. Miskipärast on teised võimalused doonoriks hakata palju vähemtuntud. Märtsis andsid väga paljud terviseasutused hoogu elundidoonorluse kampaaniale „Elu pärast“. Meil oli samuti plaanis sel teemal kirjutada, et anda omapoolne panus elundidoonorluse teadlikkuse tõstmisele. Seda eelkõige seetõttu, et seni on vaid 3% Eesti täiskasvanud…
Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlves kogetud kirstumatuseid. Kui mitte seda, siis vähemalt kurva ilmega fotosid avatud kirstu taga olevatest lähedastest. Jah, veel paarkümmend aastat tagasi oli peamine matmisviis kirstuga mulda minek. Aga ajad on muutunud ning kuigi Eesti on alles avastamas uusi viise, siis näiteks USAs on võimalusi nii palju,…
18. veebruaril toimus Kuressaares esimene “Alustame lõpust” laager, mis oli suunatud kõigile huvilistele, kes soovisid õppida elu lõpu ja surma teemadel. Üritust viisid läbi elulõpu toetaja Jane Kaju ning kogemusnõustaja Kairit Lindmäe. Aeg tegudeks Ilmselt, kes on minuga rääkinud surma teemadel viimase aasta jooksul on seda kuulnud, kuidas rõhk on…
Kuigi surm on osa elust, võib see paljudele inimestele olla hirmutav ja võõras. Seda enam, kui sureb laps, sest see on vastuolus elu loomuliku käiguga. Lapse surm on vanematele äärmiselt traumeeriv kogemus, mille mõju on pikaajaline ja etteennustamatu. On oluline mõista, et kui sureb laps, ei ole isa lein väiksem…
Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et mida lähemale matusele, seda vähem ma mäletan. Õe matusepäevast ei…
Võimalik, et oled meediast kuulnud, kuidas sünnituse abistajad ehk doulad on muutumas aina populaarsemaks Eestis. Aga kui vaadata elukaarti, siis sünd ja surm ongi väga sarnased – üks alustab ja teine lõpetab ning mõlemad peame me varem või hiljem läbi kogema. Peale seda, kui surm muutus ühiskonnas kogukonna sündmusest meditsiini…
Soovisin surma teemaga lähemalt tutvust teha, kui lugesin aastaid tagasi Tiibeti raamatut elust ja surmast. See, mis minu jaoks köige suuremal määral lahustus ja ümber moodustus, oli raamatust loetud möte: mida lähedasem ja ilusam side on meil surma kontseptsiooniga, seda rohkem saame elujöulisemalt elada. Ja nii toimuski. Mida vähem ma…
Eelmise aasta septembri alguses tulin välja oma esimese postitusega – “Minu kaotuse lugu”. Olin esimest postitust lihvinud juba mitu kuud ja tundsin, et nüüd on õige aeg. Ma teadsin, et surma teemat kajastatakse vähe ja sellel lehel on eeldus saada kasulikuks infoallikaks väga paljudele. Küll aga ei osanud ma oodata,…
Postituses „Aasta ilma õeta“ kirjutasin, kuidas ennast toetanud olen, et õe leinaga paremini toime tulla. Üks inimene, kes mind aitas, oli Helen Haava, kelle juures käisin traumahingamises. Kirjeldasin oma kogemust ka eelpool mainitud postituses ja ütlesin, et ma ei oska seda kõike ise lahti seletada ning üks hetk Helen kirjutab…