*Avapildil on Rasmus Altmäe. Fotograaf: Krõõt Tarkmeel. Meie pere kolmas poeg Rasmus sündis terve ja tubli poisina septembris 2011. Raseduse ajal diagnoositi mul rasedusdiabeet, põhjusena stress, ülekaal (15 kg plussis rasedana) ja vanus (toona 39-aastane). Süstisin insuliini ja olin pideval jälgimisel. Sünnitus kutsuti esile ca nädal õigest sünnituse tähtajast varem,…
Kolm päeva hommikust õhtuni erinevaid surmateemalisi ettekandeid üle maailma? Jah, palun! – Ehk hiljuti toimus surmateemaline veebifestival nimega “Lifting the Lid”. Läbi mingi õnne oli ka minul võimalik seal esineda ja esindada meie väikest Eestit. Antud artiklis jagangi veidi nii enda muljeid kui ka mõtteid UKst pärit ürituse peakorraldajate Jo…
Pealtnäha puhas mees Olin oma elukaaslasega koos olnud umbes aasta aega, kui ühel nädalavahetusel külastasime tema kodukanti ning ta soovis mulle ühte oma lapsepõlvesõpra tutvustada. Ta oli oma sõbrast mulle varem igasuguseid lugusid rääkinud, kuid sinnani ei olnud me veel kohtunud. Esmamulje Martinist (nimi muudetud) oli väga positiivne. Temaga aega…
Olen tänaseks surma teemadega teadlikumalt kokku puutunud üle nelja aasta. Selle aja sisse jääb vabatahtliku hingehoidja töö nii Tallinna Diakooniahaiglas kui praegu Lõuna-Eesti Haiglas. Samuti isa surm ning nii mõnigi lähem ja kaugem lahkumine. Olen endale aru andnud, et me elamegi igapäevaselt surma kõrval ning see ongi elu osa. Sõda,…
On taaskord käes hingedeaeg ja ilmselt paljude eestlaste jaoks seostub see ühe nimega – Marju Kõivupuu. Just tema artiklid, raamatud ja intervjuud satuvad sellel külmal ajal meediasse. Selle taga on ka põhjus – Marju on toonud eestlasteni meie enda kogemused, kombed ja tunded kõige selle kohta, mis puudutab surmakultuuri Eestis….
Mu õe surmast on möödas pea kolm aastat ja ometi tundub, nagu oleksin endiselt selle sügise rüpes, mil ta lahkus. Aeg kulgeb edasi, ja kuigi öeldakse, et lein leeveneb, olen pigem tajunud, kuidas see muutub – kohanedes ja põimudes mu argipäeva. Sel aastal tunnen leina erilist, vaikset kohalolu. Ta on…
Just sellistel oktoobrikuu päevadel, nagu praegu, kui hommikud udused ja ööd külmad, meenuvad 12 aasta tagused sündmused. Siis jäi teadmata kadunuks minu isa. Ta on kadunud Ühel suvalisel õhtupoolikul helistas isa naabrinaine ja uuris, kas isa on äkki Soome tööle läinud või kas tean, kus ta olla võiks, sest teda…
Lemmiklooma kaotus võib mõnele inimesele justkui tühisena tunduda. “Saad ju lihtsalt uue võtta,” arvavad paljud. Nende jaoks, kes on oma lemmiku aga kaotanud, on see midagi palju sügavamat ja emotsionaalselt kurnavat. Mart on üks neist inimestest, kelle jaoks on lemmikloomad kogu tema elu olnud midagi enamat kui lihtsalt loomad. Nad…
On väga inimlik soovida, et meie elu oleks stabiilne, meeltes valitseks rahu ja ettevõtmisi saadaks edu. Kuidas teisiti? Vaadates aga elule realistlikult otsa, on näha, et selliseid perioode antakse meile lühidalt ja ilmselt ka mitte täiskomplektis. Ikka on midagi, mis vajab muutmist, ümberharjumist, läbielamist või lahtilaskmist. See tekitab aga palju…