Johanna* vanavanemate kaotuste lood
On ime, et oma emapoolset vanaisa üldse mäletan. Ta suri verevähki, kui olin natuke üle pooleteise aasta vana. Need mälestused on nüüd kui sõnatud liikuvad pildid. Esimeses tundub ta mulle veel võõras. Mäletan, kuidas ma eriti ei tahtnud pildistamise jaoks talle lähedale minna, aga siiski läksin. Pilt on alles –…