Endalegi imestuseks on “Räägime surmast” veebileht saanud aastaseks. Seekordne kirjutis saab olema tagasivaade kogu sellele perioodile – nii inimestele, kes on lehele kirjutanud kui ka muudatustele meeskonnas. Annan ülevaate ka statistilistes numbrites ning jagan teiega ilusaid hetki, mis kirjutistesse ei ole jõudnud, aga on mind südamest liigutanud. Olen läbi tagasiside…
Isegi kui lähedase lahkumist võib vanusest või mõnest raskest haigusest tulenevalt ette näha, on siiski tegemist tavapäratu sündmusega. Lahkumishetk saabub ootamatult, tuues endaga kaasa nii leina kui ka vajaduse korraldada kadunukese viimne teekond. Ärasaatmised on ajas muutunud nii kestvuse kui ka elementide osas, kuna paljud varem kohustuslikuks peetud tavad pole…
“Räägime surmast” veebilehe üks eesmärke, nagu ka nimi ütleb, on normaliseerida surmast rääkimist ühiskonnas. Läbiv teema lehe artiklites on ikka ja jälle, et inimesed pelgavad teemat ning selle tagajärjel kannatavad vaimselt ja emotsionaalselt. Kuid meie suurim rõõm on kuulda tagasisidet lugejatelt, et artiklite sisud on olnud neile toeks raskel hetkel…
Õigus elada, õigus surra! Õigusest elule teemal on räägitud tunduvalt rohkem kui õigusest surra, sest elu on püha kuid surm mitte. Vähemalt nõnda on olnud siinses kultuuriruumis. Mõnes kultuuris on surm siiani au sees, näiteks Mehhikos. Seal selgitatakse juba väikestele lastele surma olulisust elu kõrval. Arvestades mehhiko surmakarnevale, on seda…
Paar nädalat tagasi tegi laste teemal otsa lahti Ove Liis Mahhov, kes kirjutas lastega surma teemal rääkimise olulisusest. Seda lugedes meenus mulle pooleteise aasta tagune kogemus, kus käisin ühes erakoolis lastega hingedepäeva lahti mõtestamas. Tugevalt on mul meeles, kui üllatunud olin ma laste teadmiste osas. Neil olid justkui kõik õiged…
Viimased artiklid “Räägime surmast” lehel on olnud ühel või teisel moel lastega seotud. Olen mitmel korral mõelnud, mis võtmes kirja panna seda osa minu õe kaotuse loost, mis puudutas minu enda poega. Nii nagu õde mulle ütles: “Lase elul voolata ja õige leiab ise tee sinuni”. Ma olen proovinud tema…
Mari-Ann Lumeste on Korrastuskunsti looja ja esimene sertifitseeritud KonMari® konsultant ja professionaalne organiseerija Eestis. Olles KonMari korrastusmeetodi abil oma elu muutnud aitab ta tänasel päeval koolitades ja korrastussessioone läbi viies teistelgi endale lihtsama ja parema elu luua. *** Lähedase lahkudes on vaja hakkama saada oma emotsioonide ja leinaga, aga lahendada…
Selle artikli autor on arst, psühhiaatria resident ja 2 lapse ema Ove Liis Mahhov. Paljud teavad teda läbi tema Instagrami konto @oveliis, kus ta jagab palju kasulikku sisendit inimeste vaimse tervisega seoses. *** Tänapäeva heaoluühiskonnas üritatakse lapsi surma ja muude eluraskuste eest hoida nii kaua kui võimalik. Surm ei ole…
Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlvest, kuidas peale külmas kirikus ja surnuaias ootamist sai sooja tuppa ning lauale toodi puljong ning ahjusoojad lihapirukad. Just sellised traditsioonilised peied on meid paljusid saatnud lapsest saati. Aga nii nagu muutuvad põlvkonnad, muutuvad ka tavad. Antud postituses proovin tuua veidi uusi mõtteid vanade traditsioonide vahele…