Õues sajab vihma, puud on juba raagus ning päike annab endast heal juhul kord nädalas märku, kuid talv ei ole siiski veel saabunud. Kätte on jõudnud aeg, mil mõtleme tavapärasest rohkem surmast ja lahkunud lähedastest. Meenutame oma esivanemaid, süütame küünlad ja külastame surnuaeda. Täna jutustame hingedepäevast ning selle kujunemisest. Maausust…
Eelmine nädal jõudis kohtus lõpusirgele peaaegu kaks aastat kestnud pärandvara jagamine pärast mu õe surma. Ma ei oleks isegi halvimas unenäos osanud ette näha, kui keeruline on jagada pärandvara. Isegi siis, kui kõik osapooled olid lahendiga nõus, muutis olukorra keeruliseks asjaolu, et õde ei olnud abielus ning pärijateks olid alaealised…
Leinanõustamine on kaotusega seotud elumuutusega kohanemise toetamine. Leinanõustaja on nõustamisalase ettevalmistusega vaimse tervise spetsialist, kelleks võivad muu hulgas olla: Elu koosneb suurematest ja väiksematest muutustest. Iga ettetulev muutus vallandab organismis kohanemisprotsessi. Samamoodi nagu töökoha vahetamine või lapse sünd, vallandavad kohanemisprotsessi ka elus ettetulevad kaotused – lähedase surm, lahutus, raske haigus….
Endalegi imestuseks on “Räägime surmast” veebileht saanud aastaseks. Seekordne kirjutis saab olema tagasivaade kogu sellele perioodile – nii inimestele, kes on lehele kirjutanud kui ka muudatustele meeskonnas. Annan ülevaate ka statistilistes numbrites ning jagan teiega ilusaid hetki, mis kirjutistesse ei ole jõudnud, aga on mind südamest liigutanud. Olen läbi tagasiside…
Isegi kui lähedase lahkumist võib vanusest või mõnest raskest haigusest tulenevalt ette näha, on siiski tegemist tavapäratu sündmusega. Lahkumishetk saabub ootamatult, tuues endaga kaasa nii leina kui ka vajaduse korraldada kadunukese viimne teekond. Ärasaatmised on ajas muutunud nii kestvuse kui ka elementide osas, kuna paljud varem kohustuslikuks peetud tavad pole…
“Räägime surmast” veebilehe üks eesmärke, nagu ka nimi ütleb, on normaliseerida surmast rääkimist ühiskonnas. Läbiv teema lehe artiklites on ikka ja jälle, et inimesed pelgavad teemat ning selle tagajärjel kannatavad vaimselt ja emotsionaalselt. Kuid meie suurim rõõm on kuulda tagasisidet lugejatelt, et artiklite sisud on olnud neile toeks raskel hetkel…
Õigus elada, õigus surra! Õigusest elule teemal on räägitud tunduvalt rohkem kui õigusest surra, sest elu on püha kuid surm mitte. Vähemalt nõnda on olnud siinses kultuuriruumis. Mõnes kultuuris on surm siiani au sees, näiteks Mehhikos. Seal selgitatakse juba väikestele lastele surma olulisust elu kõrval. Arvestades mehhiko surmakarnevale, on seda…
Paar nädalat tagasi tegi laste teemal otsa lahti Ove Liis Mahhov, kes kirjutas lastega surma teemal rääkimise olulisusest. Seda lugedes meenus mulle pooleteise aasta tagune kogemus, kus käisin ühes erakoolis lastega hingedepäeva lahti mõtestamas. Tugevalt on mul meeles, kui üllatunud olin ma laste teadmiste osas. Neil olid justkui kõik õiged…
Viimased artiklid “Räägime surmast” lehel on olnud ühel või teisel moel lastega seotud. Olen mitmel korral mõelnud, mis võtmes kirja panna seda osa minu õe kaotuse loost, mis puudutas minu enda poega. Nii nagu õde mulle ütles: “Lase elul voolata ja õige leiab ise tee sinuni”. Ma olen proovinud tema…