detsember 27, 2022
Postituses „Aasta ilma õeta“ kirjutasin, kuidas ennast toetanud olen, et õe leinaga paremini toime tulla. Üks inimene, kes mind aitas, oli Helen Haava, kelle juures käisin traumahingamises. Oma kogemust eelpool mainitud postituses ka kirjeldasin ja ütlesin, et ma ei oska seda kõike ise lahti seletada ning üks hetk Helen kirjutab sellest ise. Nüüd on see …
Lugesin läbi ja mõtlen, et selliseid asju peabki kirja panema. Oma lapse kaotus on väga raske ja valus. Olen kaotanud…
Mõtted ja soovitused igati asjakohased. Siiski soovitaks nii pealkirja kui ka osaliselt sisu sõnastada empaatilisema hääletooniga. Juba öeldes "3 viga,…
Väga südamlik kuulda kuidas olete seekord plaaninud mälestada teda. Andis indu ka oma isa sünnipäeval see aasta teisi utsitada, et…
Maris, sinu kirjutis on nii hingeminev, nii ehe, seda igatsust on tunda igas üksikus sõnas. Ja see kurbus ja kaotusvalu…
Milline kokkusattumus! Mina mõned päevad tagasi sain ka oma digitaliseeritud lapsepõlvevideod kätte. Jah, kahjuks kõiki, kes nendel videotel on, enam…