Olen tänaseks surma teemadega teadlikumalt kokku puutunud üle nelja aasta. Selle aja sisse jääb vabatahtliku hingehoidja töö nii Tallinna Diakooniahaiglas kui praegu Lõuna-Eesti Haiglas. Samuti isa surm ning nii mõnigi lähem ja kaugem lahkumine. Olen endale aru andnud, et me elamegi igapäevaselt surma kõrval ning see ongi elu osa. Sõda,…
Aeg lendab! Päevast, mil julgesin esimese artikli postitada, on möödas juba kaks aastat. Kohtan järjest enam neid veidi viltuseid pilke, kui ütlen, et olen surmast kõnelemise entusiast ja vean oma vabast ajast selleteemalist veebilehte. Või mismoodi mind sütitab, kui keegi hakkab vestluse käigus rääkima mõnest uuest matusetraditsioonist või nõuannetest, kuidas…
On väga inimlik soovida, et meie elu oleks stabiilne, meeltes valitseks rahu ja ettevõtmisi saadaks edu. Kuidas teisiti? Vaadates aga elule realistlikult otsa, on näha, et selliseid perioode antakse meile lühidalt ja ilmselt ka mitte täiskomplektis. Ikka on midagi, mis vajab muutmist, ümberharjumist, läbielamist või lahtilaskmist. See tekitab aga palju…
Eelmisel suvel ilmus Räägime Surmast lehel mitu lastega seotud artiklit. Ka sel suvel ei saa me seda teemat puudutamata jätta. Tänases loos tutvustame lähemalt lastele ja noortele suunatud filme, mis aitavad teha tutvust elu lõpu, surma- ja leinateemadega. Täiskasvanute filmides kajastatakse surma ja leina küllaltki sageli. See on justkui iga…
Eelmisel korral vaatasime üldiselt, kuidas on võimalik traditsioonilist matust isikupärasemaks muuta. Kirjutamisprotsessis jõudsin nii mõnegi ideeni, mis tegelikult tuleb mõnest muust kultuurist. Seetõttu jätkamegi täna sarnasel teemal, aga inspiratsiooni kogume seekord teistest kogukondadest. Kindlasti on oluline mainida, et tänases artiklis välja toodud kombed varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, usulistest arusaamadest, aga ka…
Tavapärastes artiklites vaatame süvitsi konkreetseid teemasid, probleeme või kogemusi, sel korral astume aga sammu tagasi, et näha suuremat pilti. Täpsemalt seda vundamenti, millel baseerub Räägime Surmast veebilehe sisu. Nagu ka Kristjan eelmise artikli lõpus mainis, on oluline omada mingeidki teoreetilist teadmisi enne seda kui kogemus meieni jõuab. Lisaks lehe nimele…
Hea Lugeja, soovin Sinuga jagada mõtteid, mis on mul aidanud jõuda punkti, kus võin väita, et elan ilma surmahirmuta. Loomulikult tunnen muret oma lähedaste pärast ning mõttetuid riske ei võta. Samas tean ka seda, et kui elu peakski mulle tooma rängimad kaotused, mida inimene võib ette kujutada, saan ma nendega…
Mõni aeg tagasi ilmus surmauurija Karl Käsnapuu sulest raamat “Surmalähedased kogemused. Mis saab elust pärast surma?”. Huvi selliste teemade vastu on mul alati olnud, sest see kõneleb müstilisest maailmast, millest vähesed avalikult räägivad. On neid, kes usuvad sellesse ja siis on neid, kes kõik sellised väited ratsionaalse mõtlemisega ümber lükkavad….
Oled ehk kuulnud, kuidas lähedased jõuavad viimasel hetkel surivoodile lahkuja kätt hoidma, kes teeb just siis oma viimase hingetõmbe. Või olukorrast, kus lähedased on ööd ja päevad surija kõrval, peatub ta süda just siis kui üheks hetkeks toast lahkutakse. Tegemist ei ole siinkohal mitte kokkusattumuse vaid pigem nähtusega, mida paljud…