september 5, 2023
Endalegi imestuseks on “Räägime surmast” veebileht saanud aastaseks. Seekordne kirjutis saab olema tagasivaade kogu sellele perioodile – nii inimestele, kes on lehele kirjutanud kui ka muudatustele meeskonnas. Annan ülevaate ka statistilistes numbrites ning jagan teiega ilusaid hetki, mis kirjutistesse ei ole jõudnud, aga on mind südamest liigutanud. Olen läbi tagasiside saanud kinnitust, et teen õiget …
Hirm vist ei lähe kunagi päris üle. Kaotasin 10 aasta jooksul vanavanemad, vanemad ja ka ämma. Täna ise ema olles…
nii valus lugemine- kuid nii vajalik lugemine. Selle kogemusloo lugemine tekitas minu samu tundeid nagu filmi "Emalõvi" vaatamine. Iga keharakuga…
Lugesin läbi ja mõtlen, et selliseid asju peabki kirja panema. Oma lapse kaotus on väga raske ja valus. Olen kaotanud…
Mõtted ja soovitused igati asjakohased. Siiski soovitaks nii pealkirja kui ka osaliselt sisu sõnastada empaatilisema hääletooniga. Juba öeldes "3 viga,…
Väga südamlik kuulda kuidas olete seekord plaaninud mälestada teda. Andis indu ka oma isa sünnipäeval see aasta teisi utsitada, et…