Mitte ainult surmakuulutus

Surmakuulutus ajalehes - räägime surmast
detsember 13, 2022 Maris 1 Kommentaar

Varasemates postitustes olen kirjutanud kuidas ja kellele helistasin, kui õe surmast teada sain ja kuidas iseeneslikult sõna levis. Kaastunde avaldamise postituses rääkisin põgusalt ka inimeste huvist ärasaatmise vastu ja üllatusest minu jaoks, et ka internetis on eraldi portaale, kus kaastundeavaldusi üles riputatakse. Aga mitte ainult kaastunde avaldused ei ole need, mis suurema või väiksema avalikkusega …

Loe veel “Mitte ainult surmakuulutus”

Pille kaotuse lugu

detsember 6, 2022 Maris 0 Kommentaari

15.06.2013 hommik, kiirustan tööle. Abikaasa käib mul järgi ja igal hetkel kallistab ja musitab mind. Ise ta peab Abruka regatile minema ja peaks oma asju üle vaatama, aga tal jagub silmi vaid minule. Enne minekut suudlen teda ja ütlen: „Ma ei tea miks, aga ma kuidagi ei taha, et sa seekord sinna lähed“. Ta vaatab …

Loe veel “Pille kaotuse lugu”

Mariliisi kaotuse lugu

detsember 1, 2022 Maris 0 Kommentaari

Oli ilus juunikuu suvehommik, täpsemalt 7. juuni 2009. Sain telefonikõne ema töökohast: “Mariliis, su ema kukkus kokku ja viidi haiglasse.” Ma ei osanud midagi halba aimata, sest ema oli aeg-ajalt ikka oma kõrge vererõhuga arsti juurde sattunud. Läksin Haapsalu haiglasse üsna rahuliku südamega, istusin ootesaalis. Ühel hetkel nägin kaugemalt kanderaamil kedagi lähenemas. Kanderaamil oli minu …

Loe veel “Mariliisi kaotuse lugu”

See kõik on alati ootamatu. Kristi Saare

see kõik on alati ootamatu. Räägime surmast
november 22, 2022 Maris 1 Kommentaar

On tavaline teisipäev. Või on neljapäev? Istun kohvikus, et kohtuda naisterahvaga, kes mulle kirjutas ja palus veidi abi, et arutada oma investeerimisstrateegiat. Minu jaoks tavaline tööpäev nagu iga teine, tegevuste nimekirjas päris mitu asja pärast kohtumist, tellin oodates hommikukohvi ja omleti. Mu tänane vestluspartner, kutsume teda Helenaks*, on imekaunis noor blond naine, silma järgi minuga …

Loe veel “See kõik on alati ootamatu. Kristi Saare”

Miks me ometi varem surmast ei rääkinud?

november 15, 2022 Maris 0 Kommentaari

Kõik oli lõpuks kohale jõudnud. Nüüd ongi nii – õde ei ole enam. Kõik edasised otsused on meil vaja teha tema eest. Mõttes oli nii palju küsimusi, mis vajaks temalt vastuseid, aga me ei saanud neid enam küsida. Ühtpidi mõtled, et ta oli ju noor inimene ja on iseenesestmõistetav, et me ei olnud surmast kunagi …

Loe veel “Miks me ometi varem surmast ei rääkinud?”

Liisi kaotuse lugu

Räägime surmast, lähedase surm
november 8, 2022 Maris 1 Kommentaar

2007. aasta november oli nagu ikka. Tulemas oli vanaema juubel ja saime õdedega kokku, et mõned uuemad pildid selle tarbeks teha ning kingiks ära raamida. Sel hetkel ei teadnud meist keegi, et juba järgmisel päeval pööratakse meie elu peapeale ja 9 kuud hiljem on meid õdedest alles vaid kolm. 20. august on üldiselt eestlaste jaoks …

Loe veel “Liisi kaotuse lugu”

Aasta ilma õeta

surma-aastapäev
november 1, 2022 Maris 2 kommentaari

See viimane aasta on olnud emotsionaalselt minu elu kõige keerulisem aasta. Terve aasta ilma õeta,  tema esimene surma-aastapäev. Süda puruneb uuesti tuhandeks killuks, kui ma selle välja kirjutan. Mäletan hetke, mis oli päev enne matuseid, kui ma pugesin enda teise õe kaissu ja ütlesin nuttes, et kuidas on võimalik, et meid on nüüd kaks. Meid …

Loe veel “Aasta ilma õeta”

Ühispostitus: Kuidas avaldada kaastunnet? Meeli Laane

Kaastunnet avaldades ei peagi midagi ütlema
oktoober 24, 2022 Maris 0 Kommentaari

Pärast seda, kui meieni oli jõudnud kõne õe surma kohta, läks info tema lahkumisest levima nagu kulutuli. Kui Eestis maandusin ja telefoni sisse lülitasin, oli telefon täitunud juba väga paljude kaastundeavaldustega. Esialgu tõrkus mu käsi neid avamast, sest ma korrutasin enda peas endiselt mõtet, et see ei ole võimalik ja tegu on eksitusega ja see …

Loe veel “Ühispostitus: Kuidas avaldada kaastunnet? Meeli Laane”

Kadri kaotuse lugu

Kadri leidis pärast lapse kaotust palju jõudu looduses jalutamisest
oktoober 17, 2022 Maris 1 Kommentaar

Minu elu muutus, kui sain teada, et ootan esimest last. Milline rõõm ja ootus valdas mu südame! Olime elukaaslasega väga õnnelikud ja elevil. Kogu rasedus kulges hästi ja kergelt. Vahepeal tundus, et ma nagu polegi rase. Kõht läks suuremaks, lapse liigutused kõhus olid tunda ja ultraheliuuringutel nähtud pildid pisikesest ilmaimest olid tõestus sellest, et tõesti …

Loe veel “Kadri kaotuse lugu”