-
Minu kaotuse lugu. Maris Prisko
Kõhutunne aimab halba, aga proovin vägisi süstida endasse positiivsust ja kinnitada iseendale, et sellised asjad juhtuvad meist kusagil kaugel, aga meiega nii ei lähe. Sunnin ennast rahulikult hingama, ise samal ajal lennupileteid otsides. Tunnen, et kõik, mis mu ümber toimub…
-
Minu kokkupuuted surmaga. Maris Prisko
Surmad lapsepõlvest Kahjuks olen pidanud enda mitte veel liiga pika eluaja jooksul (olen 33-aastane) käima matustel rohkem kui kahel käel sõrmi. Minu elust on inimesi ära viinud õnnetused, meri, enesetapp ja haigused. Nende inimeste seas on olnud minu nooruspõlve armastus,…
-
Millistest asjaajamistest alustada, kui lähedane sureb? Maris Prisko
Pärast lähedase surma hakkab pihta üks lõputuna tunduv asjaajamine ja seda saadab pidevalt ängistav tunne, et ma pean suutma olla asjalik sellise valuga, mis vaevu laseb hingata. Leinale omaselt on väga raske vajalikku infot ka töödelda ja talletada. Kui olin…
-
Kuidas avaldada kaastunnet? Maris Prisko ja Meeli Laane
Pärast seda, kui meieni oli jõudnud kõne õe surma kohta, läks info tema lahkumisest levima nagu kulutuli. Kui Eestis maandusin ja telefoni sisse lülitasin, oli telefon täitunud juba väga paljude kaastundeavaldustega. Esialgu tõrkus mu käsi neid avamast, sest ma korrutasin…
-
Aasta ilma õeta. Maris Prisko
See viimane aasta on olnud emotsionaalselt minu elu kõige keerulisem aasta. Terve aasta ilma õeta, tema esimene surma-aastapäev. Süda puruneb uuesti tuhandeks killuks, kui ma selle välja kirjutan. Mäletan hetke, mis oli päev enne matuseid, kui ma pugesin enda teise…
-
Miks me ometi varem surmast ei rääkinud? Maris Prisko
Kõik oli lõpuks kohale jõudnud. Nüüd ongi nii – õde ei ole enam. Kõik edasised otsused on meil vaja teha tema eest. Mõttes oli nii palju küsimusi, mis vajaks temalt vastuseid, aga me ei saanud neid enam küsida. Ühtpidi mõtled,…
-
Mitte ainult surmakuulutus. Maris Prisko
Varasemates postitustes olen kirjutanud kuidas ja kellele helistasin, kui õe surmast teada sain ja kuidas iseeneslikult sõna levis. Kaastunde avaldamise postituses rääkisin põgusalt ka inimeste huvist ärasaatmise vastu ja üllatusest minu jaoks, et ka internetis on eraldi portaale, kus kaastundeavaldusi…
-
Matuse korraldamine. Maris Prisko
Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et…
-
Minu õe matus. Maris Prisko
Olen seda päris mitmel korral kirjutanud, et oma õe matusest ja üldse kogu matusepäevast mäletan ma väga üksikuid seikasid. Esialgu tundus isegi mõeldamatu, et sellest üldse midagi kirjutada saan. Aga ajapikku olen üles kirjutanud need momendid, mis suvalistel hetkedel meenunud…
-
Elundidoonorlus. Maris Prisko
Vereloovutamine on ilmselt enamusele meist teada-tuntud doonorluse võimalus. Miskipärast on teised võimalused doonoriks hakata palju vähemtuntud. Märtsis andsid väga paljud terviseasutused hoogu elundidoonorluse kampaaniale „Elu pärast“. Meil oli samuti plaanis sel teemal kirjutada, et anda omapoolne panus elundidoonorluse teadlikkuse tõstmisele….
-
Kaotusvalu. Maris Prisko
Viimased artiklid “Räägime surmast” lehel on olnud ühel või teisel moel lastega seotud. Olen mitmel korral mõelnud, mis võtmes kirja panna seda osa minu õe kaotuse loost, mis puudutas minu enda poega. Nii nagu õde mulle ütles: “Lase elul voolata…
-
Kiri õele. Maris Prisko
Kallis õde Olen kirjutamise hetkel taas siinsamas lennujaamas, kus sain täpselt kaks aastat tagasi teate, et sind enam ei ole. Õnneks ei välju lennuk samast väravast nagu tookord, sest sellega oleks vaimselt väga raske toime tulla. Teate saamise hetkel sain…
-
Kuidas valida hauakivi? Maris Prisko
Hauakivid on olnud osa inimkonna matusekombestikust juba aastatuhandeid. Esialgu kasutati neid pigem praktilise otstarbega – märgistamaks hauda ja kaitsemaks seda hauaröövlite eest. Ajaga on hauakivi saanud aga sümboliks, mis väljendab austust lahkunud isikule ja toimib mälestusmärgina. Hauakivi valimine on sügavalt…
-
Leinaja argipäev. Maris Prisko
Viimasel ajal olen ma kirjutanud palju erinevatel surmaga seotud praktiliselt teemadel. Seekord tundsin, et on taas aeg jagada osakest minu enda kaotuse loost. Kui ma Janele kirjeldasin, millistest tunnetest ma kirjutada tahaksin, siis võttis ta selle väga kiiresti kokku sõnapaariga…
-
Mis saab minu Facebooki kontost, kui ma suren? Maris Prisko
Sotsiaalmeedial on meie igapäevaelus oluline osa, pakkudes võimalust hoida sidet sõprade ja pereliikmetega, jagada kogemusi ja informatsiooni ning osaleda ühiskondlikes aruteludes. Kuid mis juhtub meie sotsiaalmeediakontodega pärast meie surma? See küsimus on järjest aktuaalsem, sest suur osa meie elust on…
-
Kolm aastat õe mälestust hoides. Maris Prisko
Mu õe surmast on möödas pea kolm aastat ja ometi tundub, nagu oleksin endiselt selle sügise rüpes, mil ta lahkus. Aeg kulgeb edasi, ja kuigi öeldakse, et lein leeveneb, olen pigem tajunud, kuidas see muutub – kohanedes ja põimudes mu…
-
Ma arvasin, et olen leinaga rahu teinud… Maris Prisko
…kuni ma vaatasin oma õepoja paistes silma ja tundsin, kuidas hirm mind halvas. Karolyni kaotuslugu on seni olnud kõige pikem nn järjejutt meie lehel. Sellest tulenevalt olen temaga viimastel kuudel ka palju suhelnud, sest ta on oma loo jutustamisele olnud…
-
Matuse- ja leinalilled. Maris Prisko
Matused on hetk, mil lahkunu austamiseks viiakse sageli lilli – olgu need üksikud lõikelilled, leinakimbud või -pärjad. Lilled sümboliseerivad armastust, austust ja hüvastijättu. Kui seda artiklit ette valmistama hakkasin, pabistasin, et maht ei tule täis, sest palju ikka sellest kirjutada…
-
Matusemuusika. Maris Prisko
Matusemuusika on üks olulisemaid elemente ärasaatmisel. See ei ole lihtsalt taustheli – see on sügavalt isiklik, tähendusrikas ja sageli lausa hingepuudutav osa lahkumise rituaalist. Olgu tegemist kirikliku teenistuse, ilmaliku tseremoonia või hoopis koduse ärasaatmisega, aitab muusika luua meeleolu, vahendada tundeid…
