Mõni aeg tagasi ilmus surmauurija Karl Käsnapuu sulest raamat “Surmalähedased kogemused. Mis saab elust pärast surma?”. Huvi selliste teemade vastu on mul alati olnud, sest see kõneleb müstilisest maailmast, millest vähesed avalikult räägivad. On neid, kes usuvad sellesse ja siis on neid, kes kõik sellised väited ratsionaalse mõtlemisega ümber lükkavad….
Oled ehk kuulnud, kuidas lähedased jõuavad viimasel hetkel surivoodile lahkuja kätt hoidma, kes teeb just siis oma viimase hingetõmbe. Või olukorrast, kus lähedased on ööd ja päevad surija kõrval, peatub ta süda just siis kui üheks hetkeks toast lahkutakse. Tegemist ei ole siinkohal mitte kokkusattumuse vaid pigem nähtusega, mida paljud…
Igaühel meist on surnuaiaga oma suhe. Kes käib seal igal tähtpäeval, kes ainult jõuludel, kes imetleb või kardab kaugemalt. Seda mõjutab suuresti see, kuidas meid üles kasvatati ning kuidas meie vanemad surnuaias käimisesse suhtusid. Mõtiskleme praegusel rahulikul aastalõpuajal veidi sellest, millist rolli mängib surnuaed jõulude tähistamises ning mida me jõulude…
Detsembri alguses esietendus teatris Must Kast minu (Birgit Landberg – lavastaja) uuslavastus “Surm”. Kui tihti saame me võtta endale kaks kuud, et süvitsi surmast rääkida, ilma, et põhjuseks oleks kellegi lahkumine? Meil trupiga avanes selline võimalus ning järgnev kirjutis püüabki saadud kogemuse sõnadesse panna. Milleks üldse teha lavastus surmast? Viimasel…
Seekordne artikkel räägib sellest, kuidas mõista suitsiidi sooviga või suitsiidi läbi lahkunud lähedasi. Artikli sisu võib olla häiriv. Kui tunned, et vajad vaimset abi, siis helista Eluliinile 655 8088 (avatud 19.00 kuni 7.00) või emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 (igapäevaselt 10.00 kuni 00.00). Kui oled kaotanud lähedase läbi…
Õues sajab vihma, puud on juba raagus ning päike annab endast heal juhul kord nädalas märku, kuid talv ei ole siiski veel saabunud. Kätte on jõudnud aeg, mil mõtleme tavapärasest rohkem surmast ja lahkunud lähedastest. Meenutame oma esivanemaid, süütame küünlad ja külastame surnuaeda. Täna jutustame hingedepäevast ning selle kujunemisest. Maausust…
Endalegi imestuseks on “Räägime surmast” veebileht saanud aastaseks. Seekordne kirjutis saab olema tagasivaade kogu sellele perioodile – nii inimestele, kes on lehele kirjutanud kui ka muudatustele meeskonnas. Annan ülevaate ka statistilistes numbrites ning jagan teiega ilusaid hetki, mis kirjutistesse ei ole jõudnud, aga on mind südamest liigutanud. Olen läbi tagasiside…
Isegi kui lähedase lahkumist võib vanusest või mõnest raskest haigusest tulenevalt ette näha, on siiski tegemist tavapäratu sündmusega. Lahkumishetk saabub ootamatult, tuues endaga kaasa nii leina kui ka vajaduse korraldada kadunukese viimne teekond. Ärasaatmised on ajas muutunud nii kestvuse kui ka elementide osas, kuna paljud varem kohustuslikuks peetud tavad pole…
“Räägime surmast” veebilehe üks eesmärke, nagu ka nimi ütleb, on normaliseerida surmast rääkimist ühiskonnas. Läbiv teema lehe artiklites on ikka ja jälle, et inimesed pelgavad teemat ning selle tagajärjel kannatavad vaimselt ja emotsionaalselt. Kuid meie suurim rõõm on kuulda tagasisidet lugejatelt, et artiklite sisud on olnud neile toeks raskel hetkel…