Surm kui ressurss. Konstellöör Teele Viira

Räägime surmast konstellatsioon
jaanuar 24, 2023 0 Kommentaari

Soovisin surma teemaga lähemalt tutvust teha, kui lugesin aastaid tagasi Tiibeti raamatut elust ja surmast. See, mis minu jaoks köige suuremal määral lahustus ja ümber moodustus, oli raamatust loetud möte: mida lähedasem ja ilusam side on meil surma kontseptsiooniga, seda rohkem saame elujöulisemalt elada. Ja nii toimuski. Mida vähem ma kartsin seda teemat enda sees …

Loe veel “Surm kui ressurss. Konstellöör Teele Viira”

Tere tulemast! Räägime surmast

Koolibril on ka vaimne tähendus - lähedase hing on alati meie lähedal
jaanuar 17, 2023 0 Kommentaari

Eelmise aasta septembri alguses tulin välja oma esimese postitusega – “Minu kaotuse lugu”. Olin esimest postitust lihvinud juba mitu kuud ja tundsin, et nüüd on õige aeg. Ma teadsin, et surma teemat kajastatakse vähe ja sellel lehel on eeldus saada kasulikuks infoallikaks väga paljudele. Küll aga ei osanud ma oodata, et juba esimesele kirjutisele nii …

Loe veel “Tere tulemast! Räägime surmast”

Ema ja isa kaotus. Küsimustele vastab Shalini Mody

jaanuar 10, 2023 0 Kommentaari

Ma leidsin Shalini enda jaoks läbi tema Spotify’s jagatud podcasti „Jalutuskäigud sinuga“, kui sattusin kuulama osa „Minu uue elu esimene suvi“. Seal rääkis ta lisaks muule ka leinast ja sellega toimetulekust. See, kuidas ta sellest rääkis, oli nii loomulik ja lohutav, et otsustasin temaga ühendust võtta ja uurida, kas ta oleks valmis enda kaotusest ja …

Loe veel “Ema ja isa kaotus. Küsimustele vastab Shalini Mody”

Tiina kaotuse lugu

jaanuar 3, 2023 6 Kommentaari

Olin suvel saanud alles 14-aastaseks. Elasime ema, isa ja minust poolteist aastat noorema vennaga üsnagi toredat elu. Ema oli kõigest 41-aastane, kui selgus, et tal oli tekkinud kasvaja, mitte pahaloomuline (vähemalt nii meile öeldi). Sügise hakul pidi ema haiglasse minema. Toimus operatsioon ja kasvaja lõigati ära. Järgmisel päeval käisime teda haiglas vaatamas – kõik oli …

Loe veel “Tiina kaotuse lugu”

Hingamisteraapia aitab leinaga toime tulla. Helen Haava

Hingamisteraapia
detsember 27, 2022 0 Kommentaari

Postituses „Aasta ilma õeta“ kirjutasin, kuidas ennast toetanud olen, et õe leinaga paremini toime tulla. Üks inimene, kes mind aitas, oli Helen Haava, kelle juures käisin traumahingamises. Oma kogemust eelpool mainitud postituses ka kirjeldasin ja ütlesin, et ma ei oska seda kõike ise lahti seletada ning üks hetk Helen kirjutab sellest ise. Nüüd on see …

Loe veel “Hingamisteraapia aitab leinaga toime tulla. Helen Haava”

Lähedase mälestamine jõulude ajal. Jane Kaju

detsember 20, 2022 0 Kommentaari

Kui seisad silmitsi esimeste pühadega peale lähedase surma, siis paratamatult tähendab see emotsioonide virr-varri. Kui varasematel aastatel on Sinu pere tähistanud jõule suurelt siis võimalik, et see aasta tasub plaane veidi kokku tõmmata, et kogu jõulutrall justkui suure lainena üle teie peade ei lööks. Arutage, mis oleks kõige olulisem teha ning jätke ka ruumi lihtsalt …

Loe veel “Lähedase mälestamine jõulude ajal. Jane Kaju”

Mitte ainult surmakuulutus

Surmakuulutus ajalehes - räägime surmast
detsember 13, 2022 1 Kommentaar

Varasemates postitustes olen kirjutanud kuidas ja kellele helistasin, kui õe surmast teada sain ja kuidas iseeneslikult sõna levis. Kaastunde avaldamise postituses rääkisin põgusalt ka inimeste huvist ärasaatmise vastu ja üllatusest minu jaoks, et ka internetis on eraldi portaale, kus kaastundeavaldusi üles riputatakse. Aga mitte ainult kaastunde avaldused ei ole need, mis suurema või väiksema avalikkusega …

Loe veel “Mitte ainult surmakuulutus”

Pille kaotuse lugu

detsember 6, 2022 1 Kommentaar

15.06.2013 hommik, kiirustan tööle. Abikaasa käib mul järgi ja igal hetkel kallistab ja musitab mind. Ise ta peab Abruka regatile minema ja peaks oma asju üle vaatama, aga tal jagub silmi vaid minule. Enne minekut suudlen teda ja ütlen: „Ma ei tea miks, aga ma kuidagi ei taha, et sa seekord sinna lähed“. Ta vaatab …

Loe veel “Pille kaotuse lugu”

Mariliisi kaotuse lugu

detsember 1, 2022 0 Kommentaari

Oli ilus juunikuu suvehommik, täpsemalt 7. juuni 2009. Sain telefonikõne ema töökohast: “Mariliis, su ema kukkus kokku ja viidi haiglasse.” Ma ei osanud midagi halba aimata, sest ema oli aeg-ajalt ikka oma kõrge vererõhuga arsti juurde sattunud. Läksin Haapsalu haiglasse üsna rahuliku südamega, istusin ootesaalis. Ühel hetkel nägin kaugemalt kanderaamil kedagi lähenemas. Kanderaamil oli minu …

Loe veel “Mariliisi kaotuse lugu”