Oktoobri alguses viis Räägime Surmast leht koostöös Compensa Elukindlustusega Instagramis läbi kampaania, mille raames said kõik jälgijad otse ekspertidelt vastused kõikidele elukindlustusega seotud küsimustele. Järgnev artikkel annabki saadud vastustest kokkuvõtlikult ülevaate. Paljud usuvad, et elukindlustust pakutakse vaid inimestele, kes on füüsiliselt ja vaimselt täiesti terved ja kes elavad turvalist elu,…
Minu enda sünnipäeva valguses meenus, et juba mõned nädalad tagasi täitus ka “Räägime Surmast” lehel kolmas tegutsemisaasta. See on olnud üks ütlemata silmaringi avardav teekond, mis loodetavasti jätkub ka edaspidi. Mind siiani hämmastab, kui mitmetahuline on surm ja sellega seonduv ning olenemata, et artikleid oleme avaldanud juba kolm aastat, siis…
Leina- ja matusevaldkonnas töötavad inimesed puutuvad iga päev kokku surma, kaotuse ja leinavate lähedastega. See emotsionaalselt koormav töö võib viia kaastundeväsimuseni – nähtuseni, mis hõlmab nii läbipõlemist kui sekundaarset traumaatilist stressi. Kaastundeväsimust taolistes valdkondades on Eestis vähe uuritud, mistõttu võtsin selle enda magistritöö teemaks ning minu uuring keskendus just selle…
Kui näeksid täna reklaami, et Tallinna vanalinnas avataks surnukuur, kus kõik huvilised saaksid näha lahkunuid – kas ostaksid pileti? Või äkki hoopis pilet sarkofaagi avamispeole? Nii hirmsalt kui see ka ei kõla, usun, et nii mõnelgi lugejal tekkis praegu veidike uudishimu, millega tegu. Paratamatult kõik, mis on tabu, meid inimestena…
Oma esimese matusekõne pidasin umbes kakskümmend aastat tagasi tädimehe matusel. Ma ei olnud küll vastutav tseremoonia läbiviimise ega kõnepidamise eest, kuid tundsin hinges soovi midagi omalt poolt inimesele teele kaasa öelda. Mulle ei meenu täpne sõnastus, aga kuna tegemist oli kapteniga, siis mäletan end kasutamas metafoori taevasest laevastikust, mida vana…
Uus kooliaasta on alanud ning pole vist paremat aega, et kirjutada, kuidas surma teema eksisteerib koolikeskkonnas. Kes on juba pikaajalisem jägija, see teab, et käin erinevates koolides õpilastega surma ja leina teemadel rääkimas. Paar aastat tagasi intervjueerisin sellel teemal õpilasi, millest sai siin lehel ka kirjutatud. Nüüd on aga aeg…
Kui keegi, keda armastame, sureb, jääb meie juurde midagi nähtamatut – mälestus, tunne, sõnad, lõhn, pilk. Aga sageli soovime, et jääks ka midagi käegakatsutavat. Midagi, mida saaks hoida, vaadata, kallistada. Midagi, mis aitaks uskuda, et nad pole lõplikult kadunud. Mälestusesemed – olgu need füüsilised objektid või digitaalsed lahendused – aitavad…
Sattusin hiljuti huvitava postituse peale, mille oli teinud finants-sisulooja Jeremy (Personal Finance Club). Kui muidu on tema postitused ikkagi indeksfondidest ja teadlikest finantsotsustest, siis sel korral üllatusin, kui nägin suurelt pealkirja “Dead Box”, mida võiks eesti keeles nimetada “surmakaustaks”. Millega täpsemalt tegu, seda tänases artiklis ka selgitan ning proovin ise…
Matusemuusika on üks olulisemaid elemente ärasaatmisel. See ei ole lihtsalt taustheli – see on sügavalt isiklik, tähendusrikas ja sageli lausa hingepuudutav osa lahkumise rituaalist. Olgu tegemist kirikliku teenistuse, ilmaliku tseremoonia või hoopis koduse ärasaatmisega, aitab muusika luua meeleolu, vahendada tundeid ning anda sõnadeta edasi seda, mida vahel on raske välja…