Kes on elulõpu toetaja ehk death doula?

Võimalik, et oled meediast kuulnud, kuidas sünnituse abistajad ehk doulad on muutumas aina populaarsemaks Eestis. Aga kui vaadata elukaarti, siis sünd ja surm ongi väga sarnased – üks alustab ja teine lõpetab ning mõlemad peame me varem või hiljem läbi kogema. Peale seda, kui surm muutus ühiskonnas kogukonna sündmusest meditsiini sündmuseks, on ka surijad jäänud üksi ning igapäevaselt oleme surmast eemaldunud. Selleks, et tulla toime kogu surmaga kaasnevaga, vajame tuge ning siinkohal tulebki mängu elulõpu doula.

Heal lapsel mitu nime

Inglise keeles üksi on juba sellel ametil kümneid nimetusi, kuid just viimased kümme aastat on mõiste ’death doula’ hakanud looma selgemat pilti sellest rollist elu lõpus. Veel võib kohata end-of-life doula, suicide doula. Eestis veel ei ole see amet välja kujunenud, ilmselt võib antud rollikandjad ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Seetõttu võtsin ise selle vabaduse, et tõlkida ametinimetust. Eestis eksisteerivad juba doulad, kes tegelevad sünnitajatega siis eestlaste jaoks on minu ametinimetus elulõpu toetaja. Eesmärk on olla lihtsasti leitav abivajajate jaoks.

Mida teeb elulõpu toetaja?

Kui vaadata teise külje pealt, siis ka definitsiooni ’death doula’le’ pole veel välja kujunenud. Pigem on tegu nö katus terminiga, mis koondab enda alla sarnase missiooni, aga erinevate ülesannetega isikud. Mõned võivad olla keskendunud just suremise protsessi leevendamisele, näiteks läbi teraapiate, teised aga aitavad korrastada materiaalset poolt ning dokumentatsiooni. Ka teadlikkuse tõstmine kogukonnas võib olla üks ülesanne. Iga ’death doula’ valib enda valdkonna ise, olenevalt sellest, mis teda kõnetab, milline on tema teadmiste pagas ning mida vajab kogukond.

Minule meeldib seletada seda rolli nii, et elulõpu toetaja valmistab ette ja toetab inimesi elu lõpus, selle ajal ja järgselt ning täidab ära selle halli ala, mis jääb eriala spetsialistidel (arstid, õed, sotsiaaltöötaja, psühholoogid jne) täitmata. Ehk kõik, mis on vajalik heaks surmaks mitte meditsiinilisest poolest. Samas näiteks hospiitsi töötajad võivad samuti enda teadmata täita elulõpu toetaja ülesandeid. Kui aga surijal pole ligipääsu hospiitsile, siis elulõpu toetaja saab selle tühimiku täita. Tõepoolest, mida parem on palliatiivsüsteem kogukonnas, seda vähem on ülesandeid doula’l, kuid vahest on vaja ka abi lihtsalt õigete spetsialistideni jõudmisega või süsteemis navigeerimisega.

Kellele ikkagi on elulõpu toetajat vaja?

Kõigile. Noored ja vanad, surijad ja lähedased, terved ja haiged. Elulõpu toetaja, olenevalt tema valitud valdkonnast, saab tõepoolest aidata kõiki. Oluline on aga, et abivajaja ise jõuaks punkti, kus ta mõistab, et vajab abi või suunamist.

Jane Kaju