Mul on siiralt hea meel, et nende pooleteise aasta jooksul, mil Räägime Surmast leht on toimetanud, on nii mõnigi lugeja ja kirjutaja mõistnud, et surmast tuleb rääkida varakult. Mida kauem me neid vestlusi edasi lükkame, seda raskemaks see muutub. Aga miks ei jõua vajalik muutus siiski ühiskonda? Vastus on lihtne….
Lähedase kaotamine on enamike inimeste jaoks üks stressirohkemaid sündmuseid elus. See võib nädalateks ja kuudeks mõtte- ning tundemaailma segi paisata, rääkimata igapäevaelu puudutavatest muutustest. Suurem osa inimesi kogeb leinaperioodil erinevaid intensiivseid tundeid, näiteks kurbus, viha, süü, tuimus, ning mängib peas läbi erinevaid „mis oleks kui…“ stsenaariumeid. Järk-järgult aga lahkunuga seotud…
Kohtume Naataniga Tartu Ülikooli Kliinikumis novembrikuu lõpus. Väljas on kerge lumekiht ja päike särab. Naataniga kohtumiseks on ette nähtud tunnike ja see aeg läheb kiirelt, sest läbi Naatan Haameri enda kogemuse ja teadmiste avaneb hingehoiu teemast palju põnevaid ja toetavaid tahke. Lähemalt juba artiklist. Hingehoid kui hoiak ümbritseva suhtes Elisa:…
Tänane artikkel on suunatud peamiselt leinajale endale, kuid sobib lugemiseks ka neile, kellel puudub leinaga varasem kokkupuude või kes soovivad oma lähedast selles protsessis toetada. Võib öelda, et antud artiklile on kaasa aidanud ka meie lugejad, kuna siia on sisse põimitud ka Teie küsimused leina kohta. Eesmärk on tutvustada lugejale…
Selle artikli autor on arst, psühhiaatria resident ja 2 lapse ema Ove Liis Mahhov. Paljud teavad teda läbi tema Instagrami konto @oveliis, kus ta jagab palju kasulikku sisendit inimeste vaimse tervisega seoses. *** Tänapäeva heaoluühiskonnas üritatakse lapsi surma ja muude eluraskuste eest hoida nii kaua kui võimalik. Surm ei ole…
Kuigi surm on osa elust, võib see paljudele inimestele olla hirmutav ja võõras. Seda enam, kui sureb laps, sest see on vastuolus elu loomuliku käiguga. Lapse surm on vanematele äärmiselt traumeeriv kogemus, mille mõju on pikaajaline ja etteennustamatu. On oluline mõista, et kui sureb laps, ei ole isa lein väiksem…
Pärast seda, kui meieni oli jõudnud kõne õe surma kohta, läks info tema lahkumisest levima nagu kulutuli. Kui Eestis maandusin ja telefoni sisse lülitasin, oli telefon täitunud juba väga paljude kaastundeavaldustega. Esialgu tõrkus mu käsi neid avamast, sest ma korrutasin enda peas endiselt mõtet, et see ei ole võimalik ja…
Pärast lähedase surma hakkab pihta üks lõputuna tunduv asjaajamine ja seda saadab pidevalt ängistav tunne, et ma pean suutma olla asjalik sellise valuga, mis vaevu laseb hingata. Leinale omaselt on väga raske vajalikku infot ka töödelda ja talletada. Kui olin suutnud ennast veidigi koguda, siis kuulasin lindistatud arsti kõne lõpuni…