Karolyni kaotuse lugu. IV osa

veebruar 25, 2025 0 Kommentaari

Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse organiseerimise tegi lihtsaks see, et meil, K lähedastel, oli kõigil matustest sarnane nägemus ja korraldasime …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. IV osa”

Viimane sõnum lahkunule. Jane Kaju

veebruar 18, 2025 0 Kommentaari

Pärast enda taaskohtumise artiklit, kus taastasin perekonna vanu VHS kassette ja nägin taaskord enda vanavanemaid, jäin mõtlema, mida ütleksin neile täna? Mida sooviksin neile öelda, kui mul oleks veel viimane võimalus seda teha? Lasin ka Räägime Surmast lugejatel endalt seda küsimust küsida ning täna saame veidi piiluda nende valusatesse hingesoppidesse, kust need sõnad pärinevad. “Oled …

Loe veel “Viimane sõnum lahkunule. Jane Kaju”

Hauaplatsi valimine: kuidas leida sobiv matmiskoht? Maris Prisko

veebruar 11, 2025 0 Kommentaari

Oleme Räägime Surmast lehel kirjutanud erinevatest matmisviisidest ja ka sellest, millele mõelda, kui viimset puhkepaika valida. Kuigi tänapäeval on mitmeid matmisviise, valivad paljud inimesed endiselt traditsioonilise matmise. Sobiva hauaplatsi leidmine on oluline samm lahkunule väärika puhkepaiga ning lähedastele mälestuspaiga loomiseks. See võib olla emotsionaalselt keeruline protsess, mistõttu on oluline võtta selleks aega ning vajadusel küsida …

Loe veel “Hauaplatsi valimine: kuidas leida sobiv matmiskoht? Maris Prisko”

Karolyni kaotuse lugu. III osa

veebruar 4, 2025 0 Kommentaari

Tavatsen öelda, et K haiglas viibimise ajal ja pärast tema surma ei andnud alla mu vaim, vaid mu keha. Viie päevaga, mil K haiglas oli, kaotasin viis kilo ja kaalusin oma 156 cm pikkuse juures 48 kg. Pärast tema surma tundsin ligi üheksa kuud teravat valu rindkeres. Sama tunne on kordunud septembris igal aastal pärast …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. III osa”

Marta Lotta kaotuse lugu

jaanuar 28, 2025 0 Kommentaari

Kirjutan täna, isadepäeval, teemast, mis on minuga juba üle viieteistkümne aasta kaasas käinud. Mis tunne on kaotada isa, kui oled ise alles väike laps ja õieti ei teagi, mida surm endast kujutab ja kuidas sellega toime tulla? Aprillipäev, mis muutis kõik Ma kaotasin oma isa 9-aastaselt. Mäletan toda aprillikuu päeva üsna lünklikult, kuid see nägi …

Loe veel “Marta Lotta kaotuse lugu”

Viimne puhkepaik. Jane Kaju

jaanuar 21, 2025 0 Kommentaari

Kui ma saaksin valida, siis kus ma sooviksin veeta igaviku? Võib olla on lihtsam küsida, kus ma tahaksin olla enda viimased päevad? Kus olen õnnelik? Kus on minu süda? Uskuge või mitte, aga tegelikult on meil võimalik seda valida, mitte ainult soovida. Täna ei tutvusta ma teile vaid valikuid ja ei jaga näiteid, vaid kutsun …

Loe veel “Viimne puhkepaik. Jane Kaju”

Karolyni kaotuse lugu. II osa

jaanuar 14, 2025 0 Kommentaari

Pärast 2017. aastat läks samuti esialgu hästi – tõhustatud raviga saadi K neerude töö kontrolli alla ning trombidki paranesid. K-l ja tema raviarstidel oli lootus, et ravimeid pidevalt võttes haigused ei ägene ning aja jooksul on võimalik ravimite hulka vähendada. Kahjuks halvenes juba poole aasta pärast neerude seisund ning oli ka kopsutrombi taastekke tunnuseid, kuigi …

Loe veel “Karolyni kaotuse lugu. II osa”

Teekond Hingesildadeni. Liivi kaotuse lugu. II osa

jaanuar 7, 2025 0 Kommentaari

Kui ise või lähedane või eriti laps jääb haigeks, üritab iga normaalne inimene leida abi. Otsisin isegi. Leidsin “selgeltnägijaid”, kellelt jäid meelde mõtted, et “Miks sa tööl käisid? Sul polnudki ju oma lapse jaoks aega, sellepärast ta haigeks ju jäigi!”. Oot, oot! Meie vanavanemad ka tegid tööd, kõik lapsed ju ei surnud? Mul on kaks …

Loe veel “Teekond Hingesildadeni. Liivi kaotuse lugu. II osa”

Kaotuslugude kirjutajad vastavad: elu pärast loo jagamist

detsember 31, 2024 0 Kommentaari

Kui ma Räägime Surmast lehega alustasin ja enda õe kaotuse loo kirja panin, küsisid paljud, kas see on minu viis leinaga toimetulekuks. Tol hetkel ma sellele nii ei olnudki mõelnud, aga täna tean, et just see nii ongi. Üsna pea pärast lehega avalikkuse ette tulekut hakkasid ka teised märku andma, et oleksid valmis oma loo …

Loe veel “Kaotuslugude kirjutajad vastavad: elu pärast loo jagamist”