Millistest asjaajamistest alustada, kui lähedane sureb?

Pärast lähedase surma hakkab pihta üks lõputuna tunduv asjaajamine ja seda saadab pidevalt ängistav tunne, et ma pean suutma olla asjalik sellise valuga, mis vaevu laseb hingata. Leinale omaselt on väga raske vajalikku infot ka töödelda ja talletada. Kui olin suutnud ennast veidigi koguda, siis kuulasin lindistatud arsti kõne lõpuni ja sain teada, et ootamatu surma tõttu tehakse ka lahkamine. Olles tänaseks teemasse rohkem süvenenud, tean et see on tavapärane praktika ootamatute surmade puhul, kuna seadus näeb nii ette ja antud juhul oli siis tegu patoanatoomilise lahanguga tuvastamaks lõplik surmapõhjus.

Arstilt tuli ka esimene teavitus, et seetõttu võib surmatõendi väljastamine mõned päevad kauem aega võtta, sest seda ei väljastata enne kui lahang on teostatud. Sellest saigi alguse üks tohutu „vihjete mäng“, sest sealt tuli esimene suunis, et järgmine samm on surmatõend, mida meil nüüd edaspidisteks toiminguteks vaja läheb. Miks ma ütlen „vihjete mäng“? Sellepärast, et suurem enamus ajast hakkasidki siit ja sealt ilmuma mingid märksõnad ja vihjed, et mida veel kontrollida või milliseid samme veel tuleb astuda – lõputu googeldamine, helistamine ja e-kirjade saatmine.

Surma registreerimine ja surmatõend

Protsess algabki sellest, et surm tuleb kõigepealt registreerida. Alates 1. juulist 2019 on surma registreerimine läinud palju lihtsamaks ja Eestile omaselt e-riigi tasandile. E-surmasündmuse projekti tulemusena hakkasid surmaga seotud andmed digitaalselt asutuste vahel liikuma ning lahkunu lähedased vabastati sellest bürokraatiast. Nimelt vormistab tervishoiuteenuse osutaja ehk arst surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab selle rahvastikuregistrisse ja surm registreeritakse seal automaatselt. Seega on säästetud inimesi vähemalt sellestki, et ei pea minema perekonnaseisuasutusse (kohalikku omavalitsusse), et surma registreerida. See ei ole mitte ainult nn ajaline võit, vaid vähemalt minu silmis väga oluline inimese vaimse tervise säästmine, et ma ei pea ise minema ja ametlikult kinnitama, et jah, tõesti ongi surnud! Erandjuhud surma registreerimisel siiski on ja nende kohta saab täpsemat infot eesti.ee lehelt.

Siinkohal juhin tähelepanu, et surmateatis, surma põhjuse teatis ja surmatõend (surmatunnistus) on kõik erinevad dokumendid. Isegi haiglate kodulehtedel tehakse nende mõistete osas vigu. Huvitav on veel see, et kuigi kõikides seadustes kasutatakse sõna surmatõend, siis reaalselt dokumenti väljastades seisab paberil SURMA TÕEND (lahku kirjutatult).

• Surmateatis – lihtsustatult on see dokument, mis kinnitab, et inimene on surnud.
• Surma põhjuse teatis – on dokument, kus on olemas ka info, mille tõttu inimene suri. See esitatakse surma põhjuste registrisse. Surma põhjuste register kogub andmeid kõikide Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti elanike surmajuhtude kohta.
• Surmatõend – riiklik dokument, millega väljastatakse rahvastikuregistrist surma andmetest surnud isiku nimi, isikukood, sünniaeg, surmaaeg, surmaregistreerimise aeg ja kande number. Surmatõend on ametlik dokument kui sellel on väljastaja allkiri ja väljastaja asutuse tempel. Tulevikus loodetakse, et on võimalik paberkandjal surmatõendist üldse loobuda.

Ilma surmatõendita ei saa suuresti midagi edasi teha, seda nõutakse praktiliselt igal pool asjaajamiste juures sh ei tohi inimest ilma tõendi olemasoluta matta. Kahte esimest koostab arst, õde (vaid surmateatist), patoloog või kohtuarst, aga surmatõendi väljastab nüüd tervishoiuteenuse osutaja ehk meie puhul saime dokumendi õe perearstilt. Oleksime selle haiglast ka saanud, aga kuna see asus teises linnas, siis otsustasime perearsti kasuks.

Surmatõendi esmane väljastamine on tasuta. Kui aga mingil põhjusel on vaja surmatõendit uuesti väljastada, näiteks esmane on kaduma läinud või mõni välisriigi asutus nõuab seda muus keeles, siis selle eest on vaja tasuda riigilõivu ja selle väljastab kohalik omavalitsus või Eesti välisesindus. Riigilõiv jääb vahemikku 5-20 eurot.

Lahkunu dokumentide ja sertifikaatide tühistamine

Olenemata sellest, et surmatõendit meil veel ei olnud, siis meile üllatuseks tulid juba 24h pärast õe surma info tema emailile, et Mobiili-ID ja ID-kaardi sertifikaadid on tühistatud, seega jõudis teavitus väga kiiresti SK ID Solutions’ini ja sellel puhul piisas vaid surmateatisest ehk kinnitusest, et inimene on surnud. Loomulikult on see igati hea selleks, et keegi ei jõuaks kuritarvitada kadunud sertifikaate ja näiteks pangakontot tühjaks teha vms. Meie jaoks oli lihtsalt üllatav, et see nii kiiresti käis, sest arvasime, et see on seotud surmatõendi väljastamisega.

Küsisin Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA), kuidas täpsemalt isikut tõendava dokumendi kehtestuks tunnistamise protsess välja näeb ja mulle vastas PPA identiteedi ja staatuse büroo juht Margit Ratnik järgmiselt: “Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saab inimese surma kohta informatsiooni rahvastikuregistrist (RR). Tegemist on automaatse teavitusega ning RR-i päring käivitab dokumendi aga ka sertifikaatide kehtetuks tunnistamise PPA infosüsteemides. See on vajalik, et keegi kolmas inimene ei saaks surnud inimese dokumenti ja ka sertifikaate väärkasutada.”

Kellele surmatõend väljastatakse?

Eesti erinevate haiglate kodulehtedel on välja toodud, et haiglast surmatõendi väljastamiseks on vaja:

• lahkunu isikukoodi,
• tõendi saaja enda isikut tõendav dokumenti,
• matusebüroodel lahkunu lähedase volitust.

Surmatõendi väljastaja peab surmatõendi väljastamiseks tegema päringu tervise infosüsteemi www.digilugu.ee, sisestades tõendi saaja nime, isikukoodi ja seose surnuga.

Surmatõendi väljastamine suurematest tervishoiuasutustest

Kuna tihti on infot seoses surmatõendi väljastamisega haiglate kodulehtedelt keeruline leida, siis olen tabelis välja toonud surmatõendi väljastamise Eesti suurematest tervishoiuasutustest (seisuga 10.10.2022). Pean siinkohal välja tooma, et Ida-Tallinna Keskhaigla info on kõige selgem ja põhjalikum, samuti ainsana selgelt leinaja emotsioone arvestav. Kahjuks on ühel haiglal lahkunu lähedastele antavas materjalis surnut läbivalt kutsutud koolnuks. Kohutav! Isegi kui see on justkui õige sõna, siis usun, et räägin iga leinaja eest, et keegi ei taha, et tema värskelt kaotatud inimese kohta öeldakse koolnu.

Tervishoiuasutus	Surmatõendi väljastamine	Täpsem info
Põhja-Tallinna Regionaalhaigla (PERH)	Mustamäe korpus, Sütiste tee 19, haigla INFO; Hiiu korpus, järelravikliinik, Hiiu 44 – osakondade sekretär, Hiiu 39 – sekretär	https://www.regionaalhaigla.ee/et/surmatoendi-valjastamine
Ida-Tallinna Keskhaigla	Ravi tn üksuse A-korpuse registratuurist (Ravi tn 18, ruum RA0169); Magdaleena üksuse A-korpuse registratuurist (Pärnu mnt 104, ruum MA0120); õendus- ja hooldusabikliinikust (Järve üksus, Energia tn 8, ruum JA0130).	https://www.itk.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/uldine-info/abiks-lahkunu-lahedasele
Tartu Ülikooli Kliinikum	L.Puusepa 8, E-111 – kantselei; Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel osakonna arst.	https://www.kliinikum.ee/patsiendile/dokumendid-patsiendile/surmatoend/
Ida-Viru Keskhaigla	Esimesel tööpäeval pärast lähedase surma helistatakse haiglast ja teavitatakse, millal saate kätte surma põhjuse teatise, surmatõendi ja surnu isiklikud asjad.	https://www.ivkh.ee/images/Info_surnu_omastele_vers_6_eesti.pdf
Põlva Haigla	Väljastab arst või valvearst (puhkepäevad, riiklikud pühad) osakonnas.	https://www.polvahgl.ee/patsiendiinfo-materjalid/
Viljandi Haigla	Haigla peahoone sekretär, Jämejalas psühhiaatriakliiniku sekretär ning prosektuuris patoloogia assistent	https://vmh.ee/12794/
Pärnu Haigla	Pataloogiaosakonna sekretär – Ristiku 1, Pärnu.	https://www.ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/patsiendi-infomaterjalid/uldinfo/infoleht-lahkunu-omastele-est
Kuressaare Haigla	Patoloogia osakonnast lahangu järgselt lahangu teinud patoloog; Kui lahangut ei tehta, siis raviarsti poolt haiglast.	https://saarehaigla.ee/osakonnad/ambulatoorse-ravi-ja-diagnostikakliinik/patoloogia//
Järvamaa Haigla	Sisehaiguste osakonna õendusjuht, kirurgia osakonna assistent ja õendusabi osakonna õendusjuht.	https://jmh.ee/wp-content/uploads/2020/07/Info-lahkunu-omastele-1.pdf
Raplamaa Haigla	Surmatõend tuleb ise arstilt küsida. Kui lahangut ei toimu, väljastab surmateatise raviarst osakonnas, kus inimene suri.	https://raplahaigla.ee/patsiendile-ja-kulastajale/teadmiseks-haiglas-surnud-patsiendi-omastele/
Hiiumaa Haigla	Sellekohast infot ei suutnud leida.	Ainus sellekohane info: https://hiiumaahaigla.ee/news/47/79/Muutus-surma-dokumenteerimise-ja-registreerimise-kord

Kahjuks ei suutnud ma sellesisulist infot leida ei Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Lõuna-Eesti Haigla, Rakvere Haigla, Valga Haigla, Läänemaa Haigla, Jõgeva Haigla ega ka Narva Haigla kodulehtedelt.

Surmainfo küsimine

Rahvastikuregistrist on võimalik surmainfo küsimise teenusega pärida infot, kas inimene on surnud. Päringu tegemiseks on vaja teada inimese isikukoodi või nime (soovi korral ka sünniaega). Surmainfo (kuupäev) väljastatakse pärast 01.07.2010 surnud inimeste kohta. Kuigi võiks arvata, et piisab surmatõendist asjaajamistel, siis meil oli vaja üks hetk tekitada erinevaid väljavõtteid ka rahvastikuregistrist, aga sellest kõigest juba tulevastes postitustes pikemalt.

Lahkunu isiklike asjade kättesaamine haiglast

Allikatena on kasutatud:
Surma põhjuse tuvastamise seadus
Perekonnaseisu toimingute seadus
Tehik.ee E-surmasündmus
Eesti.ee portaal
Tervise Arengu Instituut
Siseministeerium
Presentatsioon “Surma registreerimine protsessid ja reeglid”