See üks patsient… Jane Kaju

Esimene päris praktika

Praktikabaasiga tutvumine

Foto erakogu: Pilt osakonna ülemõega.

Igapäevane töö

Kummast käest?

Tühi voodi

Esimene ja viimane kord, kui haiglas nutsin

Lõpetatuse olulisus

Foto erakogu: Seesama anatoomia klass, kus lugu alguse sai.

Tema ongi see Patsient

Seotud artiklid

  • Surnuaial kasvanud. Aidi Lepik

    Antud kirjutis põhineb minu mälestustel. Minu ema töötas kalmistuvahina ja isa oli hauakaevaja. Tol ajal oli surnuaiavaht esimene inimene, kelle poole pöörduti kui inimene oli lahkunud. Lähedased olid šokis ja nad ei teadnud, mida nad peavad tegema ja kuidas matuseid korraldada. Mu ema oli paljudele toeks. Minu vanemad tunnetasid ära,…

  • Merrildi kaotuse lugu

    Kuigi surm on igapäevaelu loomulik osa, on mul sellega kokkupuudet olnud võrdlemisi vähe. Ma olen elu jooksul käinud mitmetel matustel: saatnud ära oma mõlemad vanaisad ning mitmed vanaonud ja -tädid, kuid kõige keerulisem oli jääda ilma oma parimast sõbrast – oma koerast Lembust. Muska Lembu ei olnud meie esimene koer….

  • Janne* kaotuse lugu. I osa

    Kaheksa kuud tagasi poleks ma osanud uneski näha, et siia lugu kirjutan. Meie elu peaks olema praegu hoopis teistsugune, neljaliikmeline.  Möödunud suvel läksin 36 nädalat rasedana “lihtsalt igaks juhuks” enne magamaminekut öösel kell 1 haiglasse kontrolli, sest laps polnud päeva jooksul liigutanud. Olin veendunud, et tegelikult on kõik hästi ja…

  • Tiina kaotuse lugu

    Olin suvel saanud alles 14-aastaseks. Elasime ema, isa ja minust poolteist aastat noorema vennaga üsnagi toredat elu. Ema oli kõigest 41-aastane, kui selgus, et tal oli tekkinud kasvaja, mitte pahaloomuline (vähemalt nii meile öeldi). Sügise hakul pidi ema haiglasse minema. Toimus operatsioon ja kasvaja lõigati ära. Järgmisel päeval käisime teda…

  • Triinu kaotuse lugu

    Lubasin Marisele juba ammu, et kirjutan „Räägime surmast“ lehele ka enda loo. Tahtsin, et see lugu jõuaks nendeni, kes on olnud samas olukorras ja näitaks, et tegelikult ei ole nad maailmas üksi. Kui lugu sügisel ilmuma pidi, siis ma lihtsalt ei suutnud seda kirja panna. Vahepeal on ilmunud mitu lugu,…

  • Lavastus “Surm”. Musta Kasti kogemuslugu

    Detsembri alguses esietendus teatris Must Kast minu (Birgit Landberg – lavastaja) uuslavastus “Surm”. Kui tihti saame me võtta endale kaks kuud, et süvitsi surmast rääkida, ilma, et põhjuseks oleks kellegi lahkumine? Meil trupiga avanes selline võimalus ning järgnev kirjutis püüabki saadud kogemuse sõnadesse panna. Milleks üldse teha lavastus surmast?  Viimasel…

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga