oktoober 1, 2024
Aeg lendab! Päevast, mil julgesin esimese artikli postitada, on möödas juba kaks aastat. Kohtan järjest enam neid veidi viltuseid pilke, kui ütlen, et olen surmast kõnelemise entusiast ja vean oma vabast ajast selleteemalist veebilehte. Või mismoodi mind sütitab, kui keegi hakkab vestluse käigus rääkima mõnest uuest matusetraditsioonist või nõuannetest, kuidas korterist laibahaisu likvideerida. Kui selgitan, …
Lugesin läbi ja mõtlen, et selliseid asju peabki kirja panema. Oma lapse kaotus on väga raske ja valus. Olen kaotanud…
Mõtted ja soovitused igati asjakohased. Siiski soovitaks nii pealkirja kui ka osaliselt sisu sõnastada empaatilisema hääletooniga. Juba öeldes "3 viga,…
Väga südamlik kuulda kuidas olete seekord plaaninud mälestada teda. Andis indu ka oma isa sünnipäeval see aasta teisi utsitada, et…
Maris, sinu kirjutis on nii hingeminev, nii ehe, seda igatsust on tunda igas üksikus sõnas. Ja see kurbus ja kaotusvalu…
Milline kokkusattumus! Mina mõned päevad tagasi sain ka oma digitaliseeritud lapsepõlvevideod kätte. Jah, kahjuks kõiki, kes nendel videotel on, enam…