veebruar 14, 2023
Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et mida lähemale matusele, seda vähem ma mäletan. Õe matusepäevast ei mäleta ma praktiliselt mitte midagi …
Lugesin läbi ja mõtlen, et selliseid asju peabki kirja panema. Oma lapse kaotus on väga raske ja valus. Olen kaotanud…
Mõtted ja soovitused igati asjakohased. Siiski soovitaks nii pealkirja kui ka osaliselt sisu sõnastada empaatilisema hääletooniga. Juba öeldes "3 viga,…
Väga südamlik kuulda kuidas olete seekord plaaninud mälestada teda. Andis indu ka oma isa sünnipäeval see aasta teisi utsitada, et…
Maris, sinu kirjutis on nii hingeminev, nii ehe, seda igatsust on tunda igas üksikus sõnas. Ja see kurbus ja kaotusvalu…
Milline kokkusattumus! Mina mõned päevad tagasi sain ka oma digitaliseeritud lapsepõlvevideod kätte. Jah, kahjuks kõiki, kes nendel videotel on, enam…