Pärimismenetlus. III osa. Liivi Laos

Pärimisseadus räägib pärijatest ja pärijate ringist, kuid ei tohi unustada perekonnaseadust ning selles sätestatut. Pärimismenetluse käigus tuleb tihtipeale arvestada mitmete aspektidega, sh varasuhete ja lõplike pärijatega eripäradega (nt alaealised pärijad). 

Alaealised pärijad 

Alaealiste (pärimisseaduses kui piiratud teovõimega) pärijate puhul on seadusandja näinud ette mitmeid erisusi just alaealiste endi kaitseks. Näiteks ei saa testamendiga alaealisi pärijaid pärandist täiesti ilma jätta. Igal juhul pärivad nad sundosa ehk pool sellest, millele neil oleks õigus seaduse järgi juhul, kui testamenti ei oleks tehtud. Näiteks olukorras, kus isal on kaks alaealist last, kuid testamendis on ta kogu oma vara määranud vaid ühele lapsele ning abikaasat ega registreeritud elukaaslast ei ole, pärib testamendiga pärandvarast ilma jäetud laps sundosa. Antud juhul pärib see laps ¼ pärandvarast ning teine laps, kellele oli määratud kogu pärandvara, saab ¾ sellest. 

Alaealist pärijat esindab pärimismenetluses tema vanem. Pärandvara inventuur on kohustuslik, kui vanem just ise seda ei soovi. Sellisel juhul aga vastutab alaealise pärija vanem ise pärandaja võlgade eest, kui pärandvarast võlgade tasumiseks ei piisa. Kui vanemale ei ole pärandvara koosseis teada, tasub lapse nimel pärandvara vastu võtta ja nõuda pärandvara inventuuri. Kui ilmnevad võlad, mille tasumine ei ole pärandvarast võimalik, saab pöörduda pärandvara pankrotiavaldusega kohtusse. Kui pärandvara on vaja müüa või jagada, on alaealiste pärijate puhul tehinguks vajalik kohtu eelnev nõusolek.

Seaduslike abikaasade pärimisõigus ühisvara korral 

Toon siinkohal näitena olukorra, kus surnud on vanaisa ning maha jäid vanaema (seaduslik abikaasa), kellega oli kolm ühist last. Üks lastest on aga surnud ning temast jäi omakorda maha kaks last. Kuidas antud juhul pärandvara jaguneb? Antud abikaasade puhul kehtib ühisvara varasuhe ehk kogu abielu kestel ostetud vara on ühine ning kingitud või pärandina saadud vara kuulub ainult vastavale abikaasale. Sellisel juhul on pärimisseaduse kohaselt pärijateks üleelanud abikaasa, kaks elusolevat last ning surnud lapse kaks last.

Pärandvara jaguneb neljaks, aga neljanda osa pärivad surnud lapse kaks last. Ehk asjaolu, et ühel surnud lapsel on kaks last, ei suurenda nende pärandi osa. Kui pärandvara puhul on tegemist nt vanaisa pärandiks saadud ainuomandis oleva metsakinnistuga, siis ongi selline jaotus. Kui tegemist on aga vanaisa ja vanaema abielu kestel ostetud maa ja majaga, on ka vanaema osa ühisvarast ehk ½ kinnisasjast pärib vanaema ning ülejäänud ½ jaotub eelnimetatud pärijate vahel. Erisusi võib olla veelgi ning iga juhtum tuleks läbi vaadata koos notariga. 

Lahusvara, testamendid ja lahutatud abikaasa pärimisõigus

Teise näitena on mees ja naine abielus, kuid kinnisvara (ühine kodu) on ostetud naise poolt enne abiellumist. Esimesest kooselust on naisel kaks last, nüüd veel lisaks kolm last. Kui naine sureb, kes on pärijateks, kui testamenti ei ole tehtud? Kui kinnisvara on endiselt naise lahusvara ehk ei ole määratud vastava lepingu alusel abikaasaga nende ühisvara hulka kuuluvaks, on pärijateks võrdsetes osades seaduslik abikaasa ning kõik viis last ja kinnisvara jaguneb kuue pärija vahel.

Kui kinnisvara on tunnistatud vastava notariaalselt tõestatud lepinguga abikaasade ühisvaraks, kuulub seaduslikule abikaasale ½ kinnisvarast ning ülejäänud ½ jaguneb eelnimetatud viisil kuue pärija vahel. Testamendiga on võimalik teha eelnimetatust teistsuguseid korraldusi, kuid alaealiste laste puhul ei ole võimalik neid pärandist täielikult ilma jätta. Kui testamenti ei ole tehtud, aga lapsed on täisealised, on notariaalse lepinguga võimalik pärandvara jagamises selliselt kokku leppida, et kogu kinnisvara jääb seaduslikule abikaasale. 

Kolmandaks näiteks on lahutatud naine kahe lapsega. Naise surma korral on pärijateks tema kaks last ja lahutatud abikaasal ei ole pärimisõigust naise varale. Kui aga eelneva abielu kestel kehtis abikaasade vahel varaühisuse varasuhe ning osteti nt kinnisvara (või ka sõidukid või äriühingud kõige tavalisema varana) ning lahutamisel ei toimunud vara jagamist, kuulub mehele sellest ühisvarana endiselt ½ ning pärandvaraks on ülejäänud ½ varast. Üldjuhul ei ole lahutatud naisel testamenti vaja teha, sest pärijateks ongi lapsed, kuid juhul, kui naine abiellub uuesti, on pärijaks lisaks lastele ka uus seaduslik abikaasa. 

Kas kindlasti peab olema tehtud testament? 

Testament tuleks teha juhul, kui on soov teha oma vara osas korraldused, mis erinevad seaduses sätestatust – nt jätta oma vara laste asemel või koos nendega ainult abikaasale, registreerimata elukaaslasele, mõnele ühingule või oma varast keegi hoopis ilma jätta. Samuti juhul, kui on soov vara jaotada, nt jätta pojale metsakinnistu ja tütrele linnakorter. Oma eluajal tehtud suulised ja lihtkirjalikud korraldused või kokkulepped ei kehti.

Kui isikul oma vara jagamisel erisoove ei ole, on Eestis isiku vara pärimine pärimisseadusega üsna kenasti reguleeritud. Pärijateks on lähimad, eelkõige seaduslik abikaasa ja registreeritud elukaaslane ning lapsed. Laste puudumisel aga vanemad ning õed-vennad ja nende võimalikud lapsed ning edasi läheb järg lähematele sugulastele. Kui lähemad sugulased on elus, siis kaugemad sugulased ei päri. Tasub aga meeles pidada, et juhul, kui abielupaaril ei ole lapsi, siis ühe abikaasa surma korral ei ole pärijaks alati teine abikaasa. Juhul, kui lahkunud abikaasal on elus vanemad või õed-vennad ning nendel on lapsed, on lahkunu abikaasa kõrval pärijaks just nemad. Siinkohal tasuks veel mõlema abikaasa eluajal mõelda testamendi tegemisele ning kindlasti arutada olukorda notariga.

Kodune testament

Pärimisseadus näeb lisaks seadusjärgsele pärimisele ette notariaalse ja koduse testamendi ning pärimislepingu (keerulisem ja mitte väga tihti kasutatav variant). Testamendis peab olema kirjas, et tegemist on testamendiga, selle tegemise kuupäev, testamendi tegija ees- ja perekonnanimi ning võimalikult selgelt ja arusaadavalt soovitud korraldused.

Kui otsustatakse omakäelise ehk otsast lõpuni testaatori poolt omakäeliselt kirjutatud koduse testamendi kasuks, siis selle plussiks on, et seda võib teha igal ajal ja igas kohas. Miinuseks on aga see, et juhul, kui testamendi teinud isik on elus kuus kuud pärast testamendi tegemist, kaotab kodune testament kehtivuse. Isegi, kui kuue kuu möödumisel ei ole soovid muutunud, tuleb teha uus testament. Probleemiks võib osutuda aga asjaolu, et juhul, kui inimese tervis halveneb ja uue testamendi tegemine on raskendatud, jääbki uus ja kehtiv testament tegemata. 

Notariaalne testament

Seetõttu on soovitatav teha testament notari juures. Notariaalne testament on kehtiv kuni isiku surmani või uue testamendi tegemiseni. Kui isiku soovid eluajal ei muutu, ei pea notariaalset testamenti vahepeal uuendama. Lisaks annab notariaalne testament kindlustunde, et isiku soovid said kirja juriidiliselt korrektselt ja neid on võimalik täita. Notar oskab soovitada ka seda, kuidas testamenti teha selliselt, et selle täitmine ei oleks pärijatelt liialt koormav. Pärimisseadus on üksjagu keeruline eriti olukordades, kus soove on palju ja tahetakse komplitseeritud asju väga detailselt reguleerida.

Kui on soov teha abikaasade vastastikust testamenti, siis vastavalt seadusele saab seda teha vaid notariaalselt, mitte omakäeliselt. Abikaasade vastastikune testament võib olla perekonna elu määravaks dokumendiks väga pikaks ajaks ning siinkohal on notaril väga oluline selgitamiskohustus. Abikaasad peavad loomulikult ise otsustama, millise sisuga testamenti teha, kuid notariaalse tõestamise nõue on eelkõige inimeste endi kaitseks.

Infoks, et artiklis antud selgitused ja nõuanded on väga üldised. Kogu pärimismenetlust ei ole võimalik lühidalt kokku võtta, sest igas olukorras on oma erisused. Konkreetsete küsimustega tasub konsultatsiooniks pöörduda notari poole, aga notaribüroo teised töötajad on samuti pärimismenetluses kogenud ning oskavad aidata. Lisaks tasub lugeda Riigi Teatajas avalikult kättesaadavat pärimisseadust, pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise korda ning teisi veebis kättesaadavaid kirjutisi. 

Autor: Liivi Laos. Notar aastatel 2005-2023