Lähedase mälestamine jõulude ajal. Jane Kaju

Kui seisad silmitsi esimeste pühadega peale lähedase surma, siis paratamatult tähendab see emotsioonide virr-varri. Kui varasematel aastatel on Sinu pere tähistanud jõule suurelt siis võimalik, et see aasta tasub plaane veidi kokku tõmmata, et kogu jõulutrall justkui suure lainena üle teie peade ei lööks. Arutage, mis oleks kõige olulisem teha ning jätke ka ruumi lihtsalt olemiseks. Lähedase mälestamiseks on tohutult palju viise – seda saab teha üksi, kahekesi või koos pere ja sõpradega. Toon välja mõned enamlevinud viisid, kuidas saab meenutada enda lähedast nii jõulude ajal kui ka aastaringselt. Kindlasti ei pea kõike neid korraga tegema, vaid teha seda, mis kõnetab.

Lähedase lemmiktegevused jõulude osana

Esimesed jõulud ilma lähedaseta on enamasti kõige raskemad. Koht lauas on tühi, tema vaikusi täitvad vestlused ja naer on puudu. Et tuua osake temast kokkusaamisele võib kuulata tema lemmik muusikat, vaadata tema lemmikfilmi või teha temale meeldinud tegevusi. Näiteks panustada heategevusse, mida Sinu lähedane pidas oluliseks. Samuti võib külastada tema lemmik kohti – olgu selleks kirik või mõni kohalik restoran. Kusjuures kirikusse minekuks ei pea olema ise usklik. Nii mõnigi minu klient on tõdenud, et näiteks kiriklik matus on abiks ka siis kui ise ei ole uskuja. Teadmine, et lahkunud lähedane leidis usust tuge, võib aidata ka Sind.

Ilmselt Eestis kõige levinum mälestamise viis on jõululaupäeval surnuaias käimine. Ka meie pere on seda traditsiooni jälginud ning pean tõdema, et üks ilusamaid hetki jõuludest oli alati surnuaeda minek, et näha tulukeste merd pimeda metsa vahel. See on äärmiselt soe ning toob rahu tunde.

Aeg hakata meisterdama!

Pime talvine aeg on käes ja miks mitte võtta ette mõni meisterdamise projekt, mida saavad kõik lähedased koos teha. Pange kokku mälestustekarp, kuhu igaüks saab tuua enda poolt esemeid, mis on seotud lahkunuga. Või kui esemeid enam võtta pole siis ka mälestusteraamat võib käia jõululauas ringi ning kõik saavad kirjutada üles enda huvitavamaid/soojemaid/humoorikamaid lugusid. Sinna saab lisada hiljem ka pilte. Kuna pildid enam paberkujul nii palju ei eksisteeri, siis ka virtuaalne mälestusteraamat, album või kollaaž on igati asjakohane projekt pere noortele.

Digitaalse meisterdamise teemal jätkates, ka video montaaži kokkupanek on hea viis kuidas tulevikus saab mälestada lahkunut. Tänapäeval enamikel on videoid telefonis, mis muidu unuvad kuhugi pilve, aga video montaažiks kokku pannes on sellest rõõmu kauemaks. Miks mitte teha video vaatamine lahkunu sünnipäeval traditsiooniks.

Kellel on rohkem käsitöö oskusi siis õmmelda näiteks lapitekk või mõni kaisukaru lahkunu rõivastest on üks kõige lihtsamaid viise, kuidas tunda lahkunud lähedase soojust. Või kui lähedane oli kokkaja, siis tema lemmikretsepte saab teha jõululauale.

Mälestada saab ka omaette olles

Olgu möödas nädal või kuu või aasta, alati on hea aeg kirjutada kiri oma lahkunud lähedasele. Sisu võib olla seotud lausumata sõnadega või uudised, mis peres vahepeal toimunud on. Pere pisimad võivad ka joonistada ja kirjutada jõulu postkaardi, mille saab hiljem viia hauale.

Küünla süütamine on minu jaoks alati olnud viis kuidas mälestada lähedasi. Vaatan leeki ja mõtlen nendele. Olgu tegu jõulude, hingedepäevaga või lihtsalt tavalise teisipäeva õhtuga. Samuti vanade albumite uurimine. Üksi on raske leinata ja siinkohal ma ei mõtle füüsiliselt üksi. Vahest ka kõige rõõmsam jõulupidu võib tuua üles mälestusi, mis meele teevad nukraks. Ära unusta, et see on normaalne ning sellest pole midagi halba, kui vajad korra seltskonnast eemale minekut. Austa enda piire ja hoolitse enda eest – kas lihtsalt nuttes või spa’sse minnes!

Kuigi tänase postituse fookus on sellel, et mälestada neid, kes on juba lahkunud siis tegelikult on nii mõnigi neist viisidest ka suurepärane idee, mida teha nendega, kes veel on meie seas. Elu on ootamatu, nagu ka „Räägime surmast“ lehel tehtud postitused on meile õpetanud. Seega miks mitte valmistada ette kas enda või näiteks vanaema-vanaisa mälestuste karp veel praegu, kui ta on teiega. See on tore viis luua veelgi sooje mälestusi nendega, kes on meile kallid. Hiljuti kuulsin ühelt teiselt elulõpu toetajalt veel sellist viisi, et lasta vanavanematel lugeda kas video või lihtsalt heliga linti mõni lasteraamat, mida hiljem saavad ka tulevased põlvkonnad kuulata. Kui armas idee!

Olgem tänulikud nende mälestuste eest, mis meile meie lähedased on kinkinud!

Rahulikku pühade aega kõigile!
Jane Kaju, elulõpu toetaja

Kui tunned end üksi pühade ajal siis alati saab helistada Hingehoiu tasuta telefonile 116 123 või kirjuta elulõpu toetajale Jane Kaju Facebookis.