Avapildil palliatiivravi eksperdid Katre Põder, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Kurt Cassar, Kristi Luksepp ja Jane Kaju. Seekordses artiklis jätkame Katre ja Kristi muljete ja kogemustega IPPE+ programmist ning saame teada, milliseid arenguid sooviksid nemad näha palliatiivravi valdkonnas Eestis. Milliseid teemasid peamiselt käsitleti? Katre: Seekordses PPE+ programmis käsitleti mitmeid olulisi palliatiivravi…
Osalesime 27.-31. jaanuarini 2025 Belgias Gentis toimunud rahvusvahelises interdistsiplinaarses palliatiivravi ja elulõpu hoolduse õppeprogrammis (IPPE+), mis on suunatud juba palliatiivravi vallas tegutsevatele tervishoiutöötajatele ja mis toimub samal ajal tervishoiu tudengitele mõeldud Erasmus+ programmiga. Õppurid üle maailma on saanud Artevelde rakenduskõrgkoolis palliatiivravialaseid baasteadmisi ja praktilisi oskusi nende rakendamiseks juba 18 aastat….
Olen K-le korraldatud matuse üle uhke. See oli üks viimaseid asju, mida saime tema jaoks teha. Me ei rääkinud kunagi, milline tema matus olema peaks, kuid arvan, et ta jäi meiega rahule. Korraldasime K-le mälestusürituse, kus teda helgelt meenutasime. Matuse organiseerimise tegi lihtsaks see, et meil, K lähedastel, oli kõigil…
Pärast enda taaskohtumise artiklit, kus taastasin perekonna vanu VHS kassette ja nägin taaskord enda vanavanemaid, jäin mõtlema, mida ütleksin neile täna? Mida sooviksin neile öelda, kui mul oleks veel viimane võimalus seda teha? Lasin ka Räägime Surmast lugejatel endalt seda küsimust küsida ning täna saame veidi piiluda nende valusatesse hingesoppidesse,…
Oleme Räägime Surmast lehel kirjutanud erinevatest matmisviisidest ja ka sellest, millele mõelda, kui viimset puhkepaika valida. Kuigi tänapäeval on mitmeid matmisviise, valivad paljud inimesed endiselt traditsioonilise matmise. Sobiva hauaplatsi leidmine on oluline samm lahkunule väärika puhkepaiga ning lähedastele mälestuspaiga loomiseks. See võib olla emotsionaalselt keeruline protsess, mistõttu on oluline võtta…
Tavatsen öelda, et K haiglas viibimise ajal ja pärast tema surma ei andnud alla mu vaim, vaid mu keha. Viie päevaga, mil K haiglas oli, kaotasin viis kilo ja kaalusin oma 156 cm pikkuse juures 48 kg. Pärast tema surma tundsin ligi üheksa kuud teravat valu rindkeres. Sama tunne on…
Kirjutan täna, isadepäeval, teemast, mis on minuga juba üle viieteistkümne aasta kaasas käinud. Mis tunne on kaotada isa, kui oled ise alles väike laps ja õieti ei teagi, mida surm endast kujutab ja kuidas sellega toime tulla? Aprillipäev, mis muutis kõik Ma kaotasin oma isa 9-aastaselt. Mäletan toda aprillikuu päeva…
Kui ma saaksin valida, siis kus ma sooviksin veeta igaviku? Võib olla on lihtsam küsida, kus ma tahaksin olla enda viimased päevad? Kus olen õnnelik? Kus on minu süda? Uskuge või mitte, aga tegelikult on meil võimalik seda valida, mitte ainult soovida. Täna ei tutvusta ma teile vaid valikuid ja…
Pärast 2017. aastat läks samuti esialgu hästi – tõhustatud raviga saadi K neerude töö kontrolli alla ning trombidki paranesid. K-l ja tema raviarstidel oli lootus, et ravimeid pidevalt võttes haigused ei ägene ning aja jooksul on võimalik ravimite hulka vähendada. Kahjuks halvenes juba poole aasta pärast neerude seisund ning oli…