Hiljuti sattusin Hispaanias olukorda, kus sain olla toeks oma elukaaslase sõbrale Elenale*, kes oli kaotanud oma ema. Uudis lahkumisest tuli ootamatult ja ühel õhtul pärast tööd ütles elukaaslane, et läheb Elenat toetama, ja küsis, kas soovin kaasa tulla. Loomulikult – kui võib. Ilma ette teadmata ootas mind ees kogemus, mis…
Ma põlvitan maas ja karjun kogu südamest: “Jeesus, palun ära võta teda! Jeesus, palun… palun…” Isa nuttes ütleb mulle: “Hanna, ära nuta.” Kiirabi lõpetab elustamise ja kuulutavad surmaaja. Ma tunnen lausa füüsiliselt, kuidas pimedus neelab mu elusalt ja jäädavalt. Kogu maailm muutub justkui tühjaks. Hommik nagu iga teine See oli…
Matused on hetk, mil lahkunu austamiseks viiakse sageli lilli – olgu need üksikud lõikelilled, leinakimbud või -pärjad. Lilled sümboliseerivad armastust, austust ja hüvastijättu. Kui seda artiklit ette valmistama hakkasin, pabistasin, et maht ei tule täis, sest palju ikka sellest kirjutada on. Ma eksisin – see osutus nii huvitavaks ja mitmekülgseks…
Seekordne artikkel räägib sellest, kuidas tulla toime suitsiidileinaga. Artikli sisu võib olla häiriv. Kui tunned, et vajad vaimset tuge, helista SA Kadunud ja Aitan Eestit MTÜ suitsiidiennetusnõustamise liinile 661 6776 (avatud ööpäevaringselt), Eluliinile 655 8088 (avatud 19:00 kuni 7:00) või emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 116 123 (igapäevaselt 10:00 kuni…
Ma jätkuvalt kogen ja imetlen seda tarkust, mille alusel on meie eksistents loodud. Kuidas sünnib elu, millist infokogu kannavad endas silmaga nähtamatud rakud ja molekulid ning kuidas kõigel oleval on oma koht ja põhjus. Hardo Pajula poolt juhitavas Tähenduse Teejuhtide taskuhäälingus olid külas Indra Reinpuu ja Toomas Trapido. Juttu tuli…
Sain üsna kohe pärast K surma aru, et mina ise olen ainus, kes mind kõige paremini kogu selles olukorras aidata suudab. Usaldasin ennast ja kuulasin oma keha. Minu jaoks on sport olnud alati hea stressi leevendaja. Profisportlasest töökaaslane ja sõber koostas treeningkava ning ma jooksin kuus päeva nädalas. See tegi…
Ilmselt on enamus meist peielauas kuulnud ütlust: „No kui muidu ei võta, siis kadunukese mälestuseks ikka.“ See justkui süütu traditsioon peegeldab midagi palju sügavamat – viisi, kuidas me kaotusega toime tuleme. Lein on valus ja ettearvamatu protsess, mis toob kaasa tühjuse, mida kipume instinktiivselt täitma. Alkohol tundub paljudele lihtne lahendus…
…kuni ma vaatasin oma õepoja paistes silma ja tundsin, kuidas hirm mind halvas. Karolyni kaotuslugu on seni olnud kõige pikem nn järjejutt meie lehel. Sellest tulenevalt olen temaga viimastel kuudel ka palju suhelnud, sest ta on oma loo jutustamisele olnud väga pühendunud – otsinud pilte oma erakogust, sõnastanud hoolikalt igat…
Kui tänapäeval rääkida inimestega surmast või suremisest, siis tundub see kõik paljude jaoks õudne, eemaletõukav, lõplik. Surm on justkui midagi sellist, mis peab olema surutud haiglaseinte vahele, kaugele eemale elavatest, sest mine sa tea, kui ohtlik võib surnud lähedane olla. Mina ei saa sellest suhtumisest aru, üldse ei saa. Kui…