Räägime Surmast leht sai alguse üle kolme aasta tagasi minu õe valusast ja ootamatust kaotusest, mis ajendas mind kirjutama oma tunnetest ja mõtetest. Sellest sai alguse aga platvorm, kus saab ausalt ja julgelt rääkida surmast, leinast ja kõigest sellest, mis elu lõpus ja pärast surma meid puudutab. Tänaseks on Räägime Surmast kasvanud ka kogukond – praktiline ja vaimne toetuspunkt, kus oma lugusid jagavad nii leinajad kui spetsialistid.
Miks oma lugu jagada?
Meie lehel on 175 artiklit, millest 78 on kogemuslood. Ja iga lugu on eriline. Iga jagamine võib teha kergemaks kellegi päeva. Või elu. Mõni lugeja leiab siit tuge ja äratundmist, mõni kirjutaja aga kergendust või võimaluse oma mõtteid korrastada. Just seepärast on iga jagatud lugu oluline – mitte ainult teistele, vaid ka iseendale. Soovi korral võib loo avaldada ka anonüümselt.
Kogemusloo kirjutamine on sageli üks samm leinas edasi liikumiseks – mitte sellest üle, vaid läbi. Paljud kogemusloo kirjutajad on jaganud, et oma loo kirjutamine aitas neil enda lein päriselt esimest korda läbi töötada. Artiklis“Kaotuslugude kirjutajad vastavad: elu pärast loo jagamist” rääkisid kirjutajad, millist tagasisidet nad oma lugudele saanud on, kuidas nende lugu teisi puudutas ja millist mõju oma loo jagamine neile endile avaldas.
Kes tundis, et sai lõpuks oma loo tervikuna välja öelda. Kes kirjutas, et see oli esimene kord, kui keegi ütles talle: “Ma tundsin täpselt sama.” Oli neid, kelle pereliikmed või sõbrad lugesid nende lugu ja mõistsid esmakordselt, mida nad on tegelikult läbi elanud. Ja oli neid, kelle jaoks tulid loo jagamise järel lõpuks pisarad, mida nad seni polnud julgenud välja lasta. Need lood näitavad, et kirjutamine ei ole ainult väljapoole suunatud tegu – see võib olla väga sügava mõjuga ka kirjutaja jaoks.
Spetsialistide ja toetajate lood on samuti oodatud
Ootame artikleid ka spetsialistidelt – arstidelt, psühholoogidelt, leinanõustajatelt, terapeutidelt, hingehoidjatelt, hooldustöötajatelt ja teistelt, kes oma töös puutuvad kokku elu lõpu, leina või surmateemadega. Teie teadmised ja kogemused aitavad suurendada arusaamist ning toetada neid, kes otsivad tuge ja selgust keerulisel ajal.
Ja kui sa ise ei tööta otseselt nendes valdkondades, aga tunned, et sinu tegevus toetab leinajat või avardab silmaringi surmaga seotud teemadel – siis kirjuta ikka. Näiteks on meil väga huvitavaid artikleid palliatiivravist ja hospiitsist – teemadest, millest paljud ei ole varem kuulnud. Ka mina ei teadnud enne selle lehega alustamist, mis palliatiivravi või hospiits endast kujutavad. Kindlasti on veel väga palju teraapilisi ja toetavaid lähenemisi, millist pole veel kirjutatud ja millest me rohkem teada sooviksime. On valdkondi ja kogemusi, mis alles ootavad oma lugu. Kui tunned, et sul on jagada oma väärtuslikke teadmisi – kirjuta meile.
Praktilised lood – millest võiks veel kirjutada?
Peale kogemuslugude ja spetsialistide artiklite oleme Räägime Surmast lehel jaganud ka infot alates surmatunnistuse kättesaamisest kuni matusemuusika valikuni välja. Lisaks oleme avaldanud artikleid ettevalmistusega seotud teemadel. Näiteks elukindlustuse ja testamendiga seotud teemadel või mis saab sotsiaalmeedia kontodest pärast surma.
Kui sul on jagada enda praktilist kogemust mingi elu lõpu, leina või surmaga seonduva tegevusega, mis võiks ka teistele vajalik teadmine olla, et ennast või oma lähedasi paremini ette valmistada, siis oled samuti väga oodatud kirjutama.
Teemad, mis otsivad kirjutajaid
Kui esimese hooga ei tule pähe ühtegi teemat, mille osas tunned, et tahaksid kirjutada, siis toome siinkohal välja vaid mõned mõtted, mille kohta lugusid ootame:
- Kuidas teavitada lähedast surmast? (nt meditsiinitöötaja vaatenurgast)
- Surmajärgne koristus
- Lahkamine ja surnu korrastamine
- Matusekõneleja ja matuseautojuhi kogemus
- Surnukuuri töötaja töö
- Kuidas hoiustada paroole, kontode infot jm – turvaliselt, aga kättesaadavalt?
- Hauakorrastus ja hauakivide valik
- Kui inimene sureb välismaal
- Loomaarsti kogemus, kui loom tuleb magama panna
- Unenäod inimese lahkumise eel
- Toitumine elu lõpus
- Laste matusele kaasa võtmine
- Toitjakaotuspension
- Hällisurm
- Kui vanainimene pidevalt räägib surmast, aga keegi ei kuula
- Leinas kasvanud laps
- Leina ja depressiooni seosed
- Kui laps tahab surmast rääkida
Kas oleksid valmis neist mõnest kirjutama või oskad soovitada kedagi, kes võiks? Lisaks ootame eestikeelseteraamatute arvustusi – kui oled lugenud midagi head surma või leina teemal, siis kirjuta sellest teistele ka.
Kas ma oskan kirjutada?
See on küsimus, mida kuuleme väga sageli. “Ma tahaks küll jagada, aga ma pole kunagi kirjutanud…” või “Ma ei tea, kas see, mida ma ütlen, üldse loeb.” Me tahame siinkohal väga selgelt öelda: loeb küll. Ja sa ei pea olema kirjutamisega sina peal, et oma lugu meiega jagada.
Meil on olemas artikli kirjutamise juhised, mis aitavad sul mõtteid koondada. Meil on armas ja toetav toimetaja Getter, kes oskab toorest tekstist teha väga tugeva ja südamliku loo, ilma, et sinu hääl või kogemus kaduma läheks. Oleme teinud mitmeid lugusid ka nii, et autor ei pidanud ise midagi kirja panemagi – vestleme inimesega kas silmast-silma või telefonitsi ning läbiviidud vestluse põhjal paneme ise loo kokku. Nii on sündinud väga sügavaid ja siiraid artikleid. Kui selline viis sulle paremini sobib, siis ütle – leiame kindlasti sobiva lahenduse.
Peamine on, et mõtted, kogemused ja lood – olgu need siis isiklikud või seotud sinu tööalase kokkupuutega surma ja/või leinaga – jõuaksid inimesteni, kellele need võivad lohutust, mõistmist või selgust tuua. Küll me kirjutamise osa koos lahendame – ära lase sellel end takistada.
See on osa meie missioonist
Meie soov on julgustada inimesi rääkima surmast ja temaatikast selle ümber. Tahame, et ükski lähedase kaotanu ei peaks tundma ennast surmajärgsetes asjaajamistes eksinud ja üksikuna. Soovime aidata ka neid, kes ei tea, kuidas olla toeks leinajale.
Unistame, et surmaga seonduva läbimõtlemine (testament, elundidoonorlus, matmissoovid jmt) saaks sama loomulikuks elu osaks, kui sünni või abiellumise planeerimine.
Seega, kui sul on kogemus, teadmised või teema, millest võiks rääkida – kirjuta meile: info@surmast.ee
Ära muretse, kas see on piisavalt hea. Me aitame. Mõnikord ongi hea südamelt ära rääkida.
Autor: Maris Prisko
