Kirst vs urn… või hoopis puu?

märts 28, 2023 0 Kommentaari

Ilmselt paljud meist mäletavad lapsepõlves kogetud kirstumatuseid. Kui mitte seda, siis vähemalt kurva ilmega fotosid avatud kirstu taga olevatest lähedastest. Jah, veel paarkümmend aastat tagasi oli peamine matmisviis kirstuga mulda minek. Aga ajad on muutunud ning kuigi Eesti on alles avastamas uusi viise, siis näiteks USAs on võimalusi nii palju, et mõni valibki lausa mitu …

Minu õe matus

märts 14, 2023 0 Kommentaari

Olen seda päris mitmel korral kirjutanud, et oma õe matusest ja üldse kogu matusepäevast mäletan ma väga üksikuid seikasid. Esialgu tundus isegi mõeldamatu, et sellest üldse midagi kirjutada saan. Aga ajapikku olen üles kirjutanud need momendid, mis suvalistel hetkedel meenunud on. Osad hetked ei ole mul ilmselt isegi päriselt meeles, vaid ma arvan neid mäletavat, …

Kerstini kaotuse lugu. I osa

märts 7, 2023 0 Kommentaari

Ma unistasin alati õnnelikust abielust. Sellest, et abiellun oma parima sõbraga ja meil ei ole iialgi koos igav. Me leiame igale probleemile lahenduse ning ei lahuta iialgi. Katkise pere lapsena oli see mul nö eesmärk omaette. Tundub nii naiivne, aga täpselt nii mul läkski. Noored ja armunud Leidsin juba 21-aastaselt endale inspireeriva, sügava analüüsivõimega, positiivse, …

Alustame lõpust

veebruar 28, 2023 0 Kommentaari

18. veebruaril toimus Kuressaares esimene “Alustame lõpust” laager, mis oli suunatud kõigile huvilistele, kes soovisid õppida elu lõpu ja surma teemadel. Üritust viisid läbi elulõpu toetaja Jane Kaju ning kogemusnõustaja Kairit Lindmäe. Aeg tegudeks Ilmselt, kes on minuga rääkinud surma teemadel viimase aasta jooksul on seda kuulnud, kuidas rõhk on hetkes elamisel. Detsembri alguses jõudsin …

Matuse korraldamine

veebruar 14, 2023 0 Kommentaari

Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et mida lähemale matusele, seda vähem ma mäletan. Õe matusepäevast ei mäleta ma praktiliselt mitte midagi …

Ema ja isa kaotus. Küsimustele vastab Shalini Mody

jaanuar 10, 2023 0 Kommentaari

Ma leidsin Shalini enda jaoks läbi tema Spotify’s jagatud podcasti „Jalutuskäigud sinuga“, kui sattusin kuulama osa „Minu uue elu esimene suvi“. Seal rääkis ta lisaks muule ka leinast ja sellega toimetulekust. See, kuidas ta sellest rääkis, oli nii loomulik ja lohutav, et otsustasin temaga ühendust võtta ja uurida, kas ta oleks valmis enda kaotusest ja …

Pille kaotuse lugu

detsember 6, 2022 0 Kommentaari

15.06.2013 hommik, kiirustan tööle. Abikaasa käib mul järgi ja igal hetkel kallistab ja musitab mind. Ise ta peab Abruka regatile minema ja peaks oma asju üle vaatama, aga tal jagub silmi vaid minule. Enne minekut suudlen teda ja ütlen: „Ma ei tea miks, aga ma kuidagi ei taha, et sa seekord sinna lähed“. Ta vaatab …

Mariliisi kaotuse lugu

detsember 1, 2022 0 Kommentaari

Oli ilus juunikuu suvehommik, täpsemalt 7. juuni 2009. Sain telefonikõne ema töökohast: “Mariliis, su ema kukkus kokku ja viidi haiglasse.” Ma ei osanud midagi halba aimata, sest ema oli aeg-ajalt ikka oma kõrge vererõhuga arsti juurde sattunud. Läksin Haapsalu haiglasse üsna rahuliku südamega, istusin ootesaalis. Ühel hetkel nägin kaugemalt kanderaamil kedagi lähenemas. Kanderaamil oli minu …

Miks me ometi varem surmast ei rääkinud?

november 15, 2022 0 Kommentaari

Kõik oli lõpuks kohale jõudnud. Nüüd ongi nii – õde ei ole enam. Kõik edasised otsused on meil vaja teha tema eest. Mõttes oli nii palju küsimusi, mis vajaks temalt vastuseid, aga me ei saanud neid enam küsida. Ühtpidi mõtled, et ta oli ju noor inimene ja on iseenesestmõistetav, et me ei olnud surmast kunagi …