Leina- ja matusevaldkonnas töötavad inimesed puutuvad iga päev kokku surma, kaotuse ja leinavate lähedastega. See emotsionaalselt koormav töö võib viia kaastundeväsimuseni – nähtuseni, mis hõlmab nii läbipõlemist kui sekundaarset traumaatilist stressi.
Kaastundeväsimust taolistes valdkondades on Eestis vähe uuritud, mistõttu võtsin selle enda magistritöö teemaks ning minu uuring keskendus just selle eriala töötajate kogemustele ja nende heaolu mõjutavatele teguritele. Mind ennast kõnetab see teema väga, sest puutun samuti kokku leinajatega – oman väikest keraamikastuudiot ja teen keraamilisi tuhaurne. Teisalt olen erialalt personalijuht ja juhtimisstiilide mõju on igapäevaselt minu laual.
Minu magistritöö eesmärk oli selgitada, milline on leina- ja matusevaldkonna töötajate kaastundeväsimuse tase ning kuidas seda mõjutab juhtide toetav juhtimisstiil ja töökaaslaste tugi. Küsitlesin matusebüroode, krematooriumite, palliatiivravi osakondade, kalmistute ja leinanõustamise töötajaid ning sain vastused lausa 69 inimeselt. Küll aga mainin, et saadud tulemused kehtivad vaid nendele inimestele ning ei ole üldistatavad kogu Eesti leina- ja matusevaldkonna töötajatele.
Olulised kaitsetegurid
Uuringust selgus, et kaastundeväsimuse tase oli üldiselt madal (kuni mõõdukas), kuid seda ei saa aga pidada iseenesestmõistetavaks. Vähem kogenud töötajad ja suuremates organisatsioonides töötavad inimesed kogevad endiselt suurema tõenäosusega läbipõlemist ja stressi, mistõttu on juhtidel oluline roll uute töötajate sisseelamise toetamisel ja töökorralduse kujundamisel.
Vastustest nähtus ka seda, et kaastunderahulolu osutus kõrgeks kaitseteguriks, mis tasakaalustab töö emotsionaalset raskust. Et seda aga saavutada, peavad organisatsioonid töötajate töö tähendusrikkust teadlikult väärtustama ja esile tõstma, pakkuma tunnustust ja looma kultuuri, kus inimeste aitamise positiivne mõju on nähtav. Seeläbi on võimalik ka töötajate motivatsiooni hoida.
Väiksemates organisatsioonides ja kogenumate töötajate seas tõusis esile madalam läbipõlemine ja tugevam toetus töökaaslaste poolt. Töökaaslaste toetus kujunes teiseks oluliseks kaitseteguriks, sest emotsionaalne toetus, kogemuste jagamine ja ühtsustunne vähendavad stressi ning suurendavad rahulolu oma tööga. Kolleegide vahelist suhtlemist ja meeskonnatunde loomist ei saa aga jätta juhuse hooleks – seda tuleks süsteemselt toetada näiteks supervisioonide, tugigruppide või regulaarsete arutelude kaudu.
Toetava juhtimisstiili olulisus
Just selle tõttu on toetav juhtimisstiil nendes valdkondades ääretult oluline. Juhid, kes on töötajate jaoks ligipääsetavad, hoolivad ja tunnustavad, aitavad vähendada läbipõlemise ohtu ning tugevdavad meeskonnatunnet. Samas ilmnes vastustest, et juhid hindasid end tihtipeale märksa toetavamaks, kui töötajad seda tajusid. Selleks, et juhtimise kvaliteet oleks töötajate silmis vastavuses juhtide kavatsusega, on oluline arendada juhtide eneseanalüüsi oskust ja tagasisidekultuuri.
Vaatamata sellele, et vastajad olid teadlikud enesehoiu vajalikkusest ja tõid välja ka individuaalsed toimetulekuviisid – nt sport, hobid, meditatsioon, supervisioon – on oluline, et organisatsioon looks tingimused, kus enesehooldus on mitte ainult iga töötaja enda vastutus, vaid ka töökultuuri lahutamatu osa.
Kokkuvõttes näitas mu uurimustöö, et leina- ja matusevaldkonna töötajate heaolu on võimalik kaitsta ja toetada läbi teadliku juhtimise, meeskonnakultuuri arendamise ning psühhosotsiaalsete tugimehhanismide. See on oluline mitte ainult töötajate endi, vaid ka leinavate klientide paremaks teenindamiseks ja kogu valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Autor: Siiri Viilipus, TalTech magistritöö „Leina- ja matusevaldkonna töötajate kaastundeväsimuse ja juhtide toetava juhtimisstiili vahelised seosed“, 2025.
