Filmid lastele surmateema tutvustamiseks

Eelmisel suvel ilmus Räägime Surmast lehel mitu lastega seotud artiklit. Ka sel suvel ei saa me seda teemat puudutamata jätta. Tänases loos tutvustame lähemalt lastele ja noortele suunatud filme, mis aitavad teha tutvust elu lõpu, surma- ja leinateemadega. Täiskasvanute filmides kajastatakse surma ja leina küllaltki sageli. See on justkui iga teine tavapärane loo osa, ilma et me selle olemasolu isegi teadvustaks. Lastefilmides neid teemasid aga kas välditakse või lähenetakse nendele pehmemal viisil.

Olustik

Nii nagu meie soovime filmi vaatamiseks luua õige olustiku, on hea teha seda ka laste jaoks. Miks mitte jätta muud toimetused hetkeks kõrvale ning teha perega ühine filmiõhtu. See lihtsustab lapse jaoks keskendumist ning ka filmi sõnum jõuab paremini kohale. 

Filme, mida ma täna tutvustan, soovitan lastel vaadata koos vanematega, kuna surmateema võib lapses tekitada küsimusi või emotsioone, millega nad ei pruugi ise hakkama saada. Seetõttu on lapsevanema juuresolek väga oluline. Kui küsimused jäävad vastuseta, võivad lapsel seeläbi kujuneda valearusaamad. Soovitan jälgida sama loogikat, mida jagas Ove-Liis artiklis “Kuidas toetada lähedase kaotanud last” – aus ja avatud suhtlus, et laps saaks nähtust selge pildi. Kindlasti soovitan selle artikli enne allpool nimetatud filmide vaatamist ka üle lugeda, kuna Ove-Liis selgitas seal täpsemalt, kuidas teatud vanuses lapsed surma mõistavad või milliseid väljendeid nendega suhtlemisel kasutada.

Animafilmid, mille keskmes on hing, lein või surm

“Hing” (2021) jutustab loo muusikaõpetajast, kes just elu nii-öelda kõige magusamal hetkel ootamatu õnnetuse läbi koomasse langeb. Sealt viib teekond sünnieelsesse seisu, kus hingede iseloomud enne maailma sündimist kokku pannakse. Film baseerub selle ümber, kes me inimestena oleme: meie isikupära ja iseloom. Kindlasti on see huvitav vaatamine ka täiskasvanutele, tuletades meile meelde, kui oluline on elada just sellist elu, mida hinges soovime. Kuna filmi peategelane viibib valdava osa ajast “hingedemaal”, aitab see ka mõista, mis hing täpsemalt on.

“Üles” (2009) on ilmselt väga tuntud multifilm. Loo keskmes on torisev vanamees ning looduseuurijast poiss. Kui aga vaadata seda teise nurga alt, räägib film hoopis leseks jäänud mehest, kes enda ja lahkunud abikaasa viimast soovi täitma läheb. Animafilm aitab lastele selgitada leina olemust ning sellega kaasnevaid emotsioone, samuti vananemise protsessi ehk me keegi ei ole siin ilmas igavesti.

Viimasena toon välja isikliku lemmiku, milleks on “Coco” (2017). Mehhiko hingedepäeva (Dia de los Muertos) ümber kulgev film viib peategelasest poisi surnute maailma oma esivanemate lugusid avastama. Sellest animafilmist rääkides, ei saa mainimata jätta “Elu raamatut” (2014). Nimelt on mitmeid spekulatsioone, et tegelikult on “Coco” tehtudki selle filmi ainetel. Mõlema loo keskmes on Mehhiko hingedepäev ning kitarri mängiv peategelane, kuid esimest filmi ei saatnud teisega võrdväärne edu. Filmid on siiski erinevad ning kui Sinu pere lastele üks juba meeldis, tasub vaadata ka teist.

Filmid vanematele lastele ja noortele

Filme, milles on surmateemasid vähem või rohkem käsitletud, on veel palju. Näiteks joonis- või animeeritud filmid nagu 

• “Bambi” (1942) – elu jätk peale ema surma;
• “Pahupidi” (2015) – kolimisega kaasnev lein ja lapse toimetulek sellega;
• “Lõvikuningas” (2019) – kaotuse aktsepteerimine (2019).

Muidugi on loodud filme ka veidi vanematele lastele, nende seast võib näiteks tuua: 

• “Minu tüdruk” (1991) ja “Sild Terabithiasse” (2007) – sõbra surm;
• “Charlotte koob võrku” (2006) – loomade surm talus.

Siia kategooriasse võib paigutada ka “Harry Potteri” saaga linateosed, kuna tegu on mõlemad vanemad kaotanud lapsega, kes erinevates filmides ikka ja jälle leinaga kokku puutub. Paljudele teismelistele on ilmselt tuttav ka “Süü on tähtedel” (2014), mille keskmes on kaks vähidiagnoosiga noort. Vaatamata oma keerulisele tervislikule seisundile saab üks neist võimaluse oma unistus täita. 

Filmis nähtu kajastus laste mängus ja kunstis

Varasemates Räägime Surmast lehel ilmunud kogemuslugudes on korduvalt esile tulnud, kuidas lapsed proovivad toimunut ja nähtut hiljem läbi mängu enda jaoks lahti mõtestada. Näiteks kirjutas Krõõt, kuidas tema lapsed peale matustel käimist seda protsessi läbi mängisid. Tegemist on laste seas väga loomuliku asjaga. Seetõttu pole põhjust muretsemiseks, kui laps ka näiteks peale filmi vaatamist nähtu enda mängu või joonistustesse edasi kannab. Paluge julgelt lapsel selgitada, mida ta joonistas, ning andke talle mõista, et olete valmis tema küsimustele vastama. 

Autor: Jane Kaju